DOC

SMS (Short Message Service) on GSM standardisse kuuluv lisateenus

By Monica Bryant,2014-12-29 18:58
67 views 0
SMS (Short Message Service) on GSM standardisse kuuluv lisateenus

    TARTU ÜLIKOOL

    Pärnu kolledž

    Turismiosakond

    Berit Hansson

    AÜTH2

    FAILID MOBIILSEADMETES

    Referaat

    Juhendaja: Taavi Tamberg

    Pärnu 2010

SISUKORD

Sissejuhatus .................................................................................................................. 3

    1. Mobiiltelefoni funktsioonid ja nendega kaasnevad failid ........................................... 4 1.1. Lühisõnumi funktsioon ....................................................................................... 4 1.2. Mobiiltelefoni helinad ........................................................................................ 5 1.3. Mobiilimängud ................................................................................................... 6 1.4. Aadressiraamatu funktsioon ............................................................................... 7 Kokkuvõte .................................................................................................................... 9

    Viidatud allikad .......................................................................................................... 10 Lisa 1. Ülevaade varem tehtud töödest ja edasised uurimusküsimused .................... 11

SISSEJUHATUS

    Uurimuse teema “Failid mobiilseadmetes” sai valitud tänu laiapõhjalisele uurimusküsimusele, mis võimaldab autoril tutvuda suurema hulga informatsiooniga, et sellest välja selekteerida kõige kvaliteetsem ja olulisem teave. Samuti pakub teema hea võimaluse lähemalt tutvuda kaasaegse ja laialdaselt kasutatava seadme mobiiltelefoniga. Töö eesmärk on tutvuda mobiiltelefoni tarkvaraga ja õppida võõra teema kohta efektiivselt informatsiooni koguma. Töös käsitletakse mobiiltelefoni funktsioone ja faile, mida need sisaldavad. Uurimus ei käsitle kõiki mobiilseadmeid selleks, et muuta teemat konkreetesemaks. Et töö eesmärki täita on autor seadnud endale ülesandeks lugeda mitmete mobiiltelefoni funktsioonide kohta ja sealt välja tuua enim kasutatavad. Käesolev töö võib leida kasutamist mobiiltelefonide omanike silmaringi laiendamiseks. Uurimuse infootsingu protsessi eel tutvus autor antud valdkonnas varem tehtud töödega. Ülevaade nendes leiduva kohta on pandud lisadesse (Lisa 1). Samuti tutvus autor töödes kajastuvate allikatega, milliseid oli vähe ja need sisaldasid küllaltki kesist teavet. Enda töö kirjutamiseks otsis üliõpilane informatsiooni Google otsingumootori abiga, sisestades iga otsinguga järjest spetsiifilisemaid otsingusõnu. Kasutust leidsid erinevate mobiilioperaatorite kodulehed, Wikipedia entsüklopeedia ja uusi tooteid hindavad kodulehed. Töö on üles ehitatud vastavalt selle sisule, koosnedes neljast alapeatükist, mis igaüks kirjeldavad eri mobiiltelefoni funktsiooni. Alapeatükid koonduvad ühe põhipealkirja alla.

1. MOBIILTELEFONI FUNKTSIOONID JA NENDEGA

    KAASNEVAD FAILID

1.1. Lühisõnumi funktsioon

    SMS (Short Message Service e lühisõnum) on GSM standardisse kuuluv lisateenus, mis võimaldab saata ühelt GSM telefonilt teisele GSM telefonile tekstisõnumi, mille maksimaalseks pikkuseks on 160 tähemärki eeldades, et SMS-i saatja telefon võimaldab SMS-i saatmist ja vastuvõtja telefon vastuvõtmist, samuti peab GSM võrk seda teenust toetama. Kui sõnumis on 160 tähemärki, siis iga tähemärk on seitse bitti. Kaheksa bittised sõnumid (maks. 140 märkki) ei ole tavaliselt telefonis nähtavad kui tekstisõnumid; selle asemel kasutatakse neid piltide ja helinate esitamiseks. 16 bittiseid sõnumeid (maks. 70 märkki) kasutatakse Unicode sõnumite saatmiseks ehk muu kui ladina tähestiku puhul, neid võimaldavad enamik telefonid. 16 bittised sõnumid 0 klassist on aga saadetavad välksõnumitena; need on sõnumid, mille tekst ilmub telefoni ekraanile ilma sõnumit avamata. (Pettersson 2010)

    Tõsi, on võimalik saata ka pikemaid SMS-e, mis koosnevad mitmest 160-e tähemärgilisest sõnumist, selleks peab nii vastuvõtja kui ka saatja telefon toetama pikkade SMSide saatmist. Eestis toetavad SMS-i kõik GSM operaatorid ning SMS-i saatmine GSM telefonilt on tasuline, vastuvõtt aga tasuta.(GSM info 2010) SMS-i saates, ei looda ühendust GSM võrguga, vaid saadetakse SMS-i pakett tekstkeskusesse SMSC-sse (Short Message Service Centre). Kui vastuvõtja, kellele

    see SMS oli määratud, on võrku registreerunud, saab ta lühisõnumi mõne hetkega kätte. Võib juhtuda ka et tekstikeskus on ülekoormatud. Sel juhul jõuab SMS temani mõningase hilinemisega. Kui vastuvõtja, kellele SMS oli määratud, ei ole võrku registreerunud, siis talletatakse lühisõnum tekstikeskuses, kus SMS-i hoitakse üldjuhul 72 tundi ning kohe kui ta võrku registreerub, edastatakse talle sõnum. GSM võrgu

    4

toetusega on võimalik kasutada ka SMS kviitungit SMS-i saatjale saadetakse sõnum,

    kui tema saadetud SMS sihtpunkti jõudis.(GSM info 2010)

    SMS-i saatja ei jää kunagi anonüümseks st. saatja telefoninumber saadetakse vastuvõtjale isegi siis, kui ta number salastatud on. SMS-iga on võimalik saata peale lühisõnumite ka meloodiaid, pildisõnumeid, helistajagruppide graafikat ja operaatori logosid, seda muidugi juhul, kui telefon ja tekstikeskus seda toetab.(Ibid.)

    Vanemad mobiiltelefonid suutsid vastu võtta umbes 20 sõnumit ehk vaid nii palju kui SIM-kaardile mahtus. Uuemad telefonid ei kasuta ainult SIM-kaardi mälu, vaid kasutavad sõnumite salvestamiseks ka telefonimälu. Telefonimälu võimaldab vastu võtta palju rohkem sõnumeid. Uutesse telefonidesse saab salvestada tuhandeid tekstisõnumeid. (tm3g... 2010)

    SMS loodi hilistel 1980ndatel, et töötada koos GSM ehk globaalse

    mobiilisidesüsteemiga. Norra insenerid, kes selle leiutasid tahtsid luua lihtsat sõnumite edastamise süsteemi, mis töötaks kui mobiilid on välja lülitatud või levi piirkonnast väljas. Enamus allikad on ühel meelel, et esimene SMS saadeti UK-s 1992 aastal. (Hord 2010)

1.2. Mobiiltelefoni helinad

    Lihtsalt öeldes on meloodia arvutiprogramm, mis on salvestatud telefonimällu. Programmi põhiülesanne on öelda mikroprotsessorile, mida telefoni kõlarisüsteem peab tegema kui telefoni vastuvõtja saab kätte signaali sissetulevast kõnest. Telefoni mällu on juba algselt salvestatud hulgaliselt noote, mis sisaldavad informatsiooni kõlari vibratsiooni sagedustest, mis tekitavad teatud toone. Meloodia programm peab ütlema mikroprotsessorile milliseid neist nootidest mängida, millises järjekorras ja, mis kiirusel. Kohandades erinevaid variatsioone saab mikroprotsessor mängida lõpmata arv meloodiaid.(Harris 2010)

    Algselt sai helinatena kasutada vaid üksikuid meloodiad, mis olid salvestatud telefoni mällu. Tuntuim neist on Nokia meloodia, mis võeti kasutusse aastal 1994. Kuid juba 1996 tuli välja telefon kuhu olid salvestatud MIDI formaadis monofoonilised helinad.

    5

    Samal aastal saabus müüki mobiiltelefon, kus kasutaja sai ise helinaid komponeerida, toksides neid noot-noodi haaval sisse; meloodiad on kodeeritud erinevatesse märkidesse. Jaapanis kogusid helinad erilist populaarsust, seal anti kodeeritud meloodiatest välja raamat, mida müüdi 3.5 miljonit eksemplari. 1998 avastas soome arvuti programmeerija Vesa-Matti Paananen, et SMS-i kaudu saab saata ka meloodiad ning neid alla laadida. Selle teenuse nimeks sai Harmonium. 2001 aastaks suudeti teenust edasi arendada ja välja lasti polüfoonilised helinad. Polüfooniline helin erineb monofoonilisest selle poolest, et vanem süsteem võimaldas mängida vaid ühte nooti korraga, kuid uuem mängib mitmeid noote ühel ajal. Edasi võisid tulla vaid pärishelinad. Pärishelin kujutab endast audio salvestust, mis on enamasti MP3 või AAC formaadis. Pärishelinad on tulid kasutusele 2002 aastal. (Ringtone... 2010)

1.3. Mobiilimängud

    Mobiilimäng on videomäng, mida mängitakse mobiiltelefonis, nutitelefonis, taskuarvutis ja muudes pisiseadmetes. Sinna alla ei kuulu kaasaskantav PlayStation, Nintendo DS ja teised käeshoitavad videomängud. Maailma kõige populaarsem mobiilimäng on Snake. Esimesena pandi see 1997 a Nokia 6610sse. Snake-i on müüdud sadu miljoneid koopiaid. Peale Snake-i tuli algne versioon tetrisest ja veel mõned lihtsamad mängud, mis olid kõik salvestatud telefoni ja neid sealt kustutada ei saanud. Edaspidi aga tekkis vajadus mänge juurde saada. Seda võimaldas teise generatsiooni leiutis WAP, mis 1999 jõudis Nokia telefoni koos Snake II-ga (joonis 1).

    Joonis 1. Snake II (Allikas: A brief history…2010).

    6

    WAP-iga tulid juurde mitmemängijaga mängud nagu lauamängud ja kordamööda käikudel põhinevad mängud. Ka Snake II-l oli kahe mängijaga versioon, mida sai mängida tänu infrapuna ühendusele. (Wright 2010)

    Järgmine uuendus toimus 2002 a kui tulid välja Java tarkvara toetavad mobiiltelefonid. Java toega sai mängida sääraseid kiireid action mänge nagu Sonic ja seda WAP ei

    võimaldanud. Küll, aga oli Java miinuseks see, et mälu oli vaid 30k. Ametlik Java standard oli soositud vaid Nokia ja Motorola telefonide poolt. 2003 a andis Nokia välja N-Gage mobiiltelefoni, mis oli samaaegselt ka käeshoitav mängukonsool. Tänu oma mitmekülgsusele ei olnud telefon mugav ühekski otstarbeks ja jäi ebapopulaarseks. Samal aastal anti välja esimene 3-D mäng. Paar aastat hiljem jõudsid 3-D mängud massidesse. Koos kaameratelefonidega muutus mängude graafika paremaks. Kuid suurima muutuse tõi kaasa 2007 a iPhone-i tulekuga. Peale iPhone-i suurepärase graafika tõi telefon kaasa innovaatilise uuenduse Apple internetipoe App Store-i kust

    saab lihtsal viisil osta mänge ja neid hiljem teistele kasutajatele maha müüa. (Ibid.)

    Mobiilimänge saab telefoni mitmel viisil. Neid saab alla laadida läbi traadita interneti või olles ühenduses arvutiga tänu USB kaablile või Bluetooth-ile. Samuti on võimalik, et mäng on juba originaalis installitud telefoni või fail laetakse alla mobiiltelefoni kodulehelt. (Ibid.)

1.4. Aadressiraamatu funktsioon

    Aadressiraamat on andmebaas, mida kasutatakse sissekannete ehk kontaktide talletamiseks. Iga sisestus koosneb osaliselt standardsetest väljadest: ees- ja perekonnanimi, aadress, mobiil- ja tavatelefon, e-maili aadress. Enamus sellised

    süsteemid salvestavad detaile tähestikulises järjekorras. (Address book... 2010) Aadressiraamat esineb mobiiltelefonides tarkvarana, kuid sarnast tarkvara omavad näiteks Apple-i arvutid, isikliku info haldur (PIM) ja ka e-maili tarkvara hõlmab

    lihtsamat kontaktide salvestamise viisi. Rohkem arenenud versioonid aadressiraamatust hakkasid välja tulema 1990ndatel ja peale seda. (Ibid.)

    7

    Kontaktide informatsiooni saab tarkvaralt eksportida ja sinna importida selleks, et vahetada informatsiooni erinevate programmide või arvuti vahel. Nende operatsioonide levinuimad faili formaadid on: (Address book... 2010)

    o LDIF (LDAP Data Interchange Format);

    o Tab delimited;

    o CSV (Comma-Separated values e Komadega Eraldatud Väärtused);

    o vCard.

    Sotsiaalne aadressiraamat on aadressiraamat mobiilseadmes, mis võimaldab luua ja suurendada oma sotsiaalset võrgustikku. Kontaktide informatsiooni on lihtne vahetada ja sünkroniseerida teiste aadressiraamatutega, mida kasutaja omab. Andmete muutus toimub tarkvaras automaatselt. Tuntuimad sotsiaalsed aadressiraamatud on: Inesoft (joonis 2), Android ja iPhone. (Mobile social... 2010)

    Joonis 2. Inesoft aadressiraamat (Allikas: Inesoft…2010)

    Sotsiaalsed aadressiraamatud tulid koos sotsiaalsete keskkondade: Facebook, Twitter, YouTube, Flickr ja Amazon populaarsuse kasvuga 2007 a. Tarkvara mitte ainuüksi ei võimalda kontaktide profiilide vaatamist vaid laseb teha ka mõningaid toiminguid nagu näiteks kommentaaride postitamine. (Perez 2010)

    8

KOKKUVÕTE

    Töö käigus selgus, et kõige lihtsamini ja kõige suuremal hulgal on võimalik leida informatsiooni sääraste funktsioonide nagu SMS, mobiilimäng, mobiilihelin ja aadressiraamat kohta. Vastavalt järjekorrale on kõige rohkem internetis kajastatud teavet lühisõnumitest ja kõige vähem aadressiraamatust. Informatsiooni otsingu tulemusena sai defineeritud iga funktsioon, välja toodud selle põhiülesanded, selles kasutatavad failitüübid ja nende ajalugu ning arengusuunad. Edasisist uurimist nõuab teema palju need failid mobiiltelefonis ruumi võtavad ja palju nad algselt ruumi võtsid kui tarkvara ei olnud veel väljaarendatud.

    9

VIIDATUD ALLIKAD

     Wikipedia, the free encyclopedia. Wikipedia. 1. Address book

    [http://en.wikipedia.org/wiki/Address_book]. 01.02.2010. 2. GSM info. GSM info. [http://www.gsminfo.ee/index_sms.shtml?sms.shtml].

    27.01.2010.

    3. Harris, T. How ringtones work.

    [http://electronics.howstuffworks.com/ringtone.htm]. 28.01.2010. 4. Hord, J. How SMS works. [http://communication.howstuffworks.com/sms1.htm].

    27.01.2010.

    5. Inesoft Address Book. Download Software 4 Free. [http://inesoft-address-

    book.inesoft.downloadsoftware4free.com/]. 01.02.2010.

    6. Mobile social address book Wikipedia, the free encyclopedia. Wikipedia.

    [http://en.wikipedia.org/wiki/Mobile_social_address_book]. 01.02.2010. 7. Perez, S. Android Phones Get a Social Address Book.

    [http://www.readwriteweb.com/archives/android_phones_get_a_social_address_boo

    k.php]. 01.02.2010.

    8. Pettersson, L. SMS messages and the PDU format.

    [http://www.dreamfabric.com/sms/]. 06.01.2010.

    9. Ringtone Wikipedia, the free encyclopedia. Wikipedia.

    [http://en.wikipedia.org/wiki/Ringtone]. 29.01.2010.

    10. Tm3g.ee-Erakliendile-Teenused-Mobiiliteenused-SMS. Tallinn mobile 3G.

    [http://www.bravo.ee/?id=102&op=body]. 27.01.2010.

    11. Wright, C. A Brief History of Mobile Games.

    [http://www.pocketgamer.biz/r/PG.Biz/A+Brief+History+of+Mobile+Games/featur

    e.asp?c=10618]. 31.01.2010.

    10

Report this document

For any questions or suggestions please email
cust-service@docsford.com