DOC

Struktuurifondidest antakse esmajoones sellistele projektidele

By Karen Robertson,2014-12-29 18:54
84 views 0
Struktuurifondidest antakse esmajoones sellistele projektidele

    Horisontaalsete teemade juhend

SISSEJUHATUS ............................................................................................... 2

    1. PROJEKTI MÕJU KESKKONNAHOIULE .................................................... 3

    2. PROJEKTI MÕJU VÕRDSETELE VÕIMALUSTELE .................................... 4

    3. PROJEKTI MÕJU INFOÜHSIKONNA EDENDAMISELE .............................. 5

    4. PROJEKTI MÕJU REGIONAALSELE ARENGULE ..................................... 7

    5. PROJEKTI MÕJU KODANIKUÜHISKONNA ARENGULE ........................... 8

     1

SISSEJUHATUS

    1, mis aitavad kaasa Struktuurivahenditest antakse esmajoones toetust sellistele projektidele

    Euroopa Liidu (EL) toimimise üldistele eesmärkidele, milleks on regionaalselt tasakaalustatud sotsiaal-majanduslik areng ning jätkusuutliku ja innovaatilise ühiskonna edendamine. Neid eesmärke aitavad saavutada EL tasandil kokkulepitud nn horisontaalsed e läbivad poliitikad, millele vastavust hinnatakse ka struktuurivahenditest kaasrahastatavate projektide puhul.

    Struktuurivahendite eraldamisel arvestatakse lisaks Riiklikule struktuurivahendite kasutamise strateegiale (NSRF) ning valdkondlike rakenduskavade prioriteetidele ja eesmärkidele alljärgnevate horisontaalsete poliitikate järgimist:

; keskkonnahoid;

    ; võrdsed võimalused;

    ; regionaalne areng;

    ; infoühiskonna edendamine;

    ; kodanikuühiskonna areng.

     2Sõltuvalt meetme iseloomust otsustab meetme tingimuste koostaja, milliseid horisontaalseid

    teemasid tuleb projekti hindamisel arvesse võtta. Kui horisontaalseid teemasid kasutatakse projekti valikukriteeriumina, täpsustab rakendusasutus hindamiseks vajamineva teabe.

Tuleb silmas pidada, et juhul, kui horisontaalseid teemasid ei kasutata

    hindamiskriteeriumitena, tuleb projekti lõpparuandes siiski esitada andmed kõikide horisontaalsete teemade kohta.

    ELi poliitika, millele vastavus üksikprojekti tasandil tuleb tagada, on lisaks ülaltoodule ka konkurentsipoliitika, mida käesolevas juhendis ei käsitleta. Riigiabi õiguslikud alused on sätestatud “Konkurentsiseaduses” ja selle rakendusaktides, mis on viidud kooskõlla ELi õigusaktidega. Struktuurivahendite kasutamise vastavust ELi riigihankereeglitele hinnatakse eraldi nimetatud õigusaktidest lähtuvalt.

    Käesoleva juhise eesmärk on selgitada NSRF horisontaalpoliitikate arvestamise võimalusi üksikprojektides ning ühtlustada andmete kogumise metoodikat läbivate näitajate kohta. Juhis on mõeldud abiks nii rakendusüksuste ametnikele kui ka toetuse taotlejatele/saajatele ja rakendajatele.

     1 Sh programmid 2 Rakendusasutus

     2

    3 1. PROJEKTI MÕJU KESKKONNAHOIULE

Struktuurivahenditest rahastatavatest projektidest kogutakse teavet projektis kavandatavate

    tegevuste mõju osas keskkonnahoiule.

Projekti mõju keskkonnahoiule võib olla:

(a) keskkonnahoidu toetav

    (b) keskkonnahoiu suhtes neutraalne.

Keskkonnahoid on NSFR defineeritud järgmiselt:

    Ökoloogiline tasakaalustatus, mis eeldab inimese tervisele puhast keskkonda, ressursside säästlikku kasutust, inimtekkelise negatiivse mõju minimiseerimist keskkonnale ja eelnevat toetavat keskkonnaharidust.

(a) Keskkonnahoidu toetav projekt

Tegevus omab keskkonnahoiule toetavat/positiivset mõju kui projekt näeb ette

    keskkonnaseisundi paranemist või keskkonnaemissioonide vähendamist. Tulemus peab olema püsiv ja hiljem ka kontrollitav.

Tegevus omab keskkonnahoidu toetavat mõju, kui aitab:

    1. vähendada/ennetada jäätmeteket, saasteainete sattumist keskkonda (vette, õhku, maapinda), inimese poolt põhjustatud katastroofide tõttu tekkinud keskkonna reostuse riske, osooni lagundavate ainete sattumist keskkonda, CO2 paiskumist atmosfääri;

    2. säilitada looduse (liikide ja nende elupaikade, sh maastike) mitmekesisust; 3. säilitada/parandada taastuvate ressursside taastumisvõimet (kala, mets, ulukid) või veekogude seisundit (põhjavesi, jõed, järved, rannikumeri);

    4. parandada ressursside säästlikku kasutust (maavarad, turvas, mets, vesi, muld), õhu- ja vee kvaliteeti;

    5. suurendada keskkonnateadlikkust, jäätmete ümbertöötlemist ja taaskasutust, energiasäästu, keskkonnasõbraliku ühistranspordi osakaalu, keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutuselevõttu, keskkondlike kaalutluste arvestamist planeeringutes;

    6. ennetada inimtegevusest põhjustatud riske looduse mitmekesisuse vähenemisele, võõrliikide sissetoomist.

    Keskkonnahoidu toetav projekt ei tohi olla vastuolus ühegagi ülalmainitud punktist, kuid toetav tulemus ei pea olema konkreetsete keskkonnanäitajate abil mõõdetav. Näiteks võib keskkonnasõbralikuks tegevuseks lugeda ühekordse puisniidu puhastamist võsast, kuid sellel tegevusel ei pea olema mingit püsivat positiivset keskkonnamõju, kui puisniitu pidevalt ei hooldata.

     3 Ehk keskkonnaseisundile

     3

Näiteks:

    ; keskkonnaohutuse tagamine inimese tervisele ja elusloodusele (nt tervisele ohtliku

    joogivee asendamine nõuetekohasega);

    ; keskkonnaavariide ennetamine, keskkonnariskide vähendamine (nt nõuetekohase

    silohoidla rajamine);

    ; emissioonide normidega vastavusse viimine (nt haigla reovee juhtimine nõuete-

    kohasesse puhastisse);

    ; energiasääst (nt avalikus kasutuses hoonete küttesüsteemi renoveerimine, hoonete

    soojustamine).

(b) Keskkonnahoiu suhtes neutraalne projekt

    Taoline projekt ei mõjuta keskkonda ei positiivselt ega negatiivselt või on mõju väheoluline. Sellisteks võiks lugeda näiteks koolitusprojektid. Keskkonnateadlikkust suurendava koolitusprojekti võib lugeda “keskkonnasõbralikuks” juhul, kui projekti tulemusega kaasneb mingi konkreetse keskkonnajuhtimissüsteemi elemendi rakendamine ettevõttes või organisatsioonis. Juhul kui eelmainituga ei kaasne keskkonnateadlikkuse kasvu, saab lugeda projekti mõju neutraalseks

    Projektide osas, mille puhul on eeldatav negatiivne mõju, tuleb välja tuua kompenseerivad meetmed muutmaks projekti, kui terviku mõju, keskkonnahoiu suhtes neutraalseks juba projekti ettevalmistamise faasis.

     2. PROJEKTI MÕJU VÕRDSETE VÕIMALUSTE EDENDAMISELE

    Struktuurivahenditest rahastatavatest projektidest kogutakse teavet ka projekti võrdsete võimaluste edendamise kohta.

Projekti mõju võrdsete võimaluste edendamisele võib olla:

(a) projekt on suunatud võrdsete võimaluste edendamisele;

    (b) projekt ei mõjuta ebavõrdsust/võrdseid võimalusi ehk sellel on neutraalne mõju.

Võrdsed võimalused on NSRFis defineeritud järgmiselt: meeste ja naiste ebavõrdsuse

    kaotamine ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine ning ebasoodsamas olukorras olevatele rühmadele võrdsete võimaluste loomine aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus.

(a) otseselt suunatud võrdsete võimaluste edendamisele

     4

Projekt on võrdõiguslikkuse suhtes otseselt positiivse mõjuga siis, kui selle peamiseks 4 vahelisi võrdseid võimalusi, eesmärgiks on edendada meeste ja naiste või riskirühmade

    kõrvaldades eri laadi takistusi (ebapiisavad teenused, vähepaindlikud töövormid, tööandjate hoiakud) täielikule osalemisele tööturul. Projekti otseseks eesmärgiks on kõrvaldada või vähendada takistusi, mis piiravad meeste ja naiste või ebasoodsamas olukorras olevatele rühmade võrdset osavõttu mingil tööalal või sektoris.

    Järgnevalt on toodud mõned projektinäited, mis spetsiaalselt püüavad parandada meeste ja naiste või ebasoodsamas olukorras olevatele rühmade vahelisi võrdseid võimalusi.

Näiteks:

    ; hariduse, koolituste ja tööturualased tegevused uuesti tööle asuvate naiste või üksikemade

    jaoks, kes vajavad spetsiaalset abi, et tööle saada või töökohta säilitada; ; ettevõtlustoetused naistele, kes alustavad või arendavad väike- ja keskmist ettevõtlust või

    muid sotsiaalmajanduslikke tegevusi;

    ; investeeringud sotsiaalse infrastruktuuri parandamiseks lähtuvalt objekti sihtgrupi

    vajadustest pereliikmete hooldamisega seoses (nt lasteaiad, vanurite hoolekandeasutused).

    Horisontaalse teemaga on seotud ja võrdseid võimalusi toetavad meetmed/projektid, mis aitavad kaasa:

    1) naiste ja meeste majandusliku sõltumatuse tagamisele,

    2) naiste ja meeste võrdsemale osalemisele otsustamisel,

    3) töö- ja pereelu ühitamisele,

    4) sooliste stereotüüpide vähendamisele,

    5) töö- ning haridusturu soolise segregatsiooni vähendamisele,

    6) naiste ja meeste palgavahe vähendamisele,

    7) ebasoodsamas olukorras olevate isikute ja gruppide aktiivsele osalemisele ühiskonnas, sealhulgas juurdepääsule koolitustele ja tööturule.

(b) võrdsete võimaluste edendamisele neutraalne mõju

    Struktuurivahendite laiad toetusvõimalused genereerivad ka selliseid projekte, mis otseselt ega kaudselt ei aita kaasa võrdsete võimaluste edendamisele, kuid ka ei halvenda kummagi soorühma olukorda. Taolisi projekte ja tegevusi, mis ei toeta otseselt ühtegi võrdõiguslikkuse eesmärki ja millel puuduvad otsesed mõjud naiste ja meeste või ebasoodsamas olukorras olevatele rühmade olukorrale, võib pidada neutraalseteks.

Võrdsete võimaluste suhtes on neutraalsed tegevused, mis:

1. otseselt ega kaudselt ei mõjuta naiste ja meeste või ebasoodsamas olukorras olevatele

    rühmade võimalusi tööturul või mis ei puuduta ettevõtte, asutuse jne inimressursi arendamist; 2. ei aita kaasa töö ja pereelu ühitamist soodustavate teenuste ja infrastruktuuri parandamisele.

    Neutraalsete projektide näitena võib tuua investeeringuprojektid energeetika ja infrastruktuuride arendamise valdkonnas, samuti turundusürituste ja teatud valdkondlike uuringute teostamise, investeeringud seadmetesse, masinatesse jmt. Eeltoodud näited avaldavad üldjuhul võrdsetele võimalustele neutraalset mõju.

     4 Tööturul või ühiskondlikkus elus ebasoodsamas olukorras olevad inimesed

     5

    Silmas tuleb pidada, et järgides kõiki Eesti Vabariigi võrdseid võimalusi reguleerivaid õigusakte, on võimalik vältida negatiivset mõju võrdsetele võimalustele. Seega saab mõju olla kas positiivne või neutraalne.

3. MÕJU INFOÜHISKONNA EDENDAMISELE

    Struktuurivahendites rahastatavate projekti osas kogutakse teavet projektide infoühiskonna edendamist toetava mõju kohta.

Projekti mõju infoühiskonna edendamisele võib olla:

(a) infoühiskonda edendava mõjuga;

    (b) neutraalne.

Infoühiskonna edendamine on NSRFis defineeritud järgmiselt:

    Infoühiskonnas hoitakse, teisendatakse ja edastatakse teavet universaalsel digitaalsel kujul ning kõigile ühiskonna liikmetele on tagatud juurdepääs digitaalsel kujul teabele läbi andmeedastusvõrgu. Rutiinne vaimne töö on infoühiskonnas usaldatud masinatele ja elukorraldus on ratsionaalne tuginedes eelnimetatud eeldustele.

(a) Infoühiskonda edendava mõjuga projekt

Projekti tegevuse läbi on infoühiskonda edendatud, kui:

    1) rohkem teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse digitaalkujul, 2) rohkem inimesi saab digitaalsele teabele ligi,

    3) tänu Informatsiooni Kommunikatsiooni Tehnoloogiale (IKT) on vähenenud rutiinne töö (üha suureneva teabehulga olemasolu Internetis ning arvutiseerimine);

    4) protsessid ühiskonnas on muutunud IKT abil kiiremaks, odavamaks ja/või kvaliteetsemaks.

    Infoühiskonda edendava mõjuga projekti puhul peab projekti kirjeldusest (eesmärkidest, tegevustest ja/või tulemustest) otseselt selguma, et projekt sisaldab vähemalt ühte alljärgnevatest tegevustest:

    ; infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine (nt tarkvara);

    ; infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtmine (tööturuteenuste pakkumine läbi

    infotehnoloogia);

    ; infoühiskonna tehnilistele võimalustele juurdepääsu tagamine (nt avaliku

    internetipunkti rajamine);

    ; infotehnoloogia soetamine laiematele huvigruppidele (nt internetil põhinevate

    õppevahendite ja meetodite kasutamine koolides);

    ; info- ja sidetehnoloogia arendamine (nt andmekaitse alased arendused);

    ; digitaalse teabe tekitamine (nt HIV ennetamise portaal);

    ; IKT laialdane kasutuselevõtt erinevates eluvaldkondades nagu nt kultuur, haridus,

    tervishoid, tööhõive ja sise-julgeolek võimaldab parandada inimeste elukvaliteeti ning

     6

    kaasata neid, sealhulgas ka riskirühmi, aktiiv-sesse ühiskonnaellu;

    ; inimeste arvutioskuse tõstmine.

(b) Infoühiskonna edendamise suhtes neutraalne projekt

    Kui soetatakse lihtsalt kontoritehnikat (nt arvuti või muu kontoritehnika projektijuhile), ei ole tegemist infoühiskonda edendava projektiga. Antud juhul on projekti mõju infoühiskonna edasiarendamise osas “neutraalne”.

4. MÕJU REGIONAALSELE ARENGULE

Struktuurivahenditest rahastatavatest projektidest kogutakse teavet ka projekti regionaalse

    arengu edendamist toetava mõju kohta.

Projekti mõju regionaalse arengu edendamisele võib olla:

(a) regionaalarengut edendava mõjuga;

    (b) neutraalne.

Regionaalne areng on NSRFis defineeritud järgmiselt:

    Sotsiaal-majandusliku seisundi tasakaalustumine territoriaalses lõikes. Regionaalset arengut toetavad tegevused peavad aitama kaasa inimeste elukvaliteedi ja põhivajaduste parema ja ruumiliselt ühtlasema tagatuse ning samuti majanduse ja tööturu arengu ja konkurentsivõime ruumiliselt ühtlasema taseme saavutamisele.

(a) Regionaalarengut edendav projekt

Regionaalse arengu horisontaalsele eesmärgile omavad toetavat mõju tegevused, mis

    aitavad kaasa teatud piirkondade (ääre-alad ja hõredalt asustatud piirkonnad) kitsaskohtade leevendamisele, arengueelduste ärakasutamisele või piirkondlike erinevuste vähenemistele: a) avalikele teenustele ligipääsetavuse;

    b) elukeskkonna kvaliteedi;

    c) töö, hariduse, erinevate teenuste ja eneseteostusega seotud valikuvõimaluste; d) töökohtade ja tööhõive taseme;

    e) majandusarengu;

    f) inimressursi arengu;

    g) ühendus- ja kommunikatsioonivõimaluste osas.

     7

    Näiteks:

    ; rahvastiku majanduslik aktiivsuse tõstmine maapiirkonnas ning tööpuuduse

    vähendamine (nt uue ettevõtte avamine);

    ; kohalike eelduste oskuslik ja uuenduslik ärakasutamine (koolitusprogrammid

    maapiirkondades). Selle tagatiseks on piirkonna majanduse püsivat konkurentsivõimet

    kindlustavad uuenduspotentsiaaliga keskused ja pidev erinevaid huvigruppe ja

    institutsioone kaasav interaktiivne arendustegevus. Kõikidele ühiskonnaliikmetele,

    sõltumata nende elukohast, on korraldatud võrdsed võimalused nende põhivajaduste

    (töö ja hariduse saamise ning eneseteostuse võimalused) rahuldamiseks;

    ; inimeste põhivajaduste parem tagatus ääre-aladel ja hõredalt asustatud piirkonnades

    (inimeste liikumisvõimaluste parandamine, elukeskkonna parema kvaliteedi ja

    kõrgema heaolu tagamine ning töö, hariduse, erinevate teenuste ja eneseteostusega

    seotud valikuvõimaluste suurendamine ja ühtlustamine);

    ; omavalitsuskeskuste ja maakondade omavahelise koostöö süvendamine)

(b) Regionaalse arengu suhtes neutraalne projekt

Regionaalse arengu suhtes on neutraalsed tegevused, mis:

1. otseselt ega kaudselt ei mõjuta regionaalset arengut;

    2. ei aita kaasa regionaalse arengu soodustavate tegurite/teenuste/infrastruktuuri parandamisele.

5. MÕJU KODANIKUÜHISKONNA ARENGULE

    Tagamaks turvalise ja avatud ühiskonna kujundamisel riiklike struktuuride, kohalike omavalitsuste ja kodanikeühenduste tõhusamat koostööd kogutakse struktuurivahenditest 5 rahastatavatelt projektidelt teavet ka projekti tegevuste kohta kodanikuühiskonna

    arendamisel.

Projekti mõju kodanikuühiskonna arengu edendamisele võib olla:

(a) kodanikuühiskonda edendava mõjuga;

    (b) neutraalne.

Kodanikuühiskonna areng on NSRFis defineeritud kui pidev protsess, mis eeldab

    aktiivseid kodanikuühendusi, inimeste järjepidevat informeerimist ning kaasamist erinevatel tasanditel, andes neile võimaluse panustada ühiskonna arendamisse läbi koostöö ja otsustusprotsessides osalemise.

     5 Kodanikuühiskond riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikindiviidid ja rühmad teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi.

     8

(a) Kodanikuühiskonda edendav projekt

Tegevus omab kodanikuühiskonnale positiivset mõju, kui see aitab:

    1. luua kodanike huvide järgimiseks ning avalike asjade paremaks korraldamiseks koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone (seltsid, ühendused, ümarlauad, koostöökogud jmt);

     2. luua sektoritevaheliseks lävimiseks stabiilseid koostöövorme ja suhtlemiskanaleid (erinevaid sektoreid kaasavad komisjonid, töögrupid; järjepidev infovahetus, kaasamine, juurdepääs avalikule teabele);

    3. suurendada kodanikutunnet, kodanikualgatust, kodanikuvastutust.

    Ainuüksi sellest, et toetuse saaja on mittetulundusühing ei piisa selleks, et projekti mõju positiivseks lugeda.

Näiteks:

    ; kodanike (teadlik) kaasamine (nt projektid, mis on suunatud kommunikatsiooni

    parandamisele);

    ; kohalike omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöö toetamine ja aktiviseerimine;

    ; kodanike poolt oma kogukonna hüvanguks tehtava vabatahtliku tegevuse väärtustamine

    ja toetamine;

    ; kodanikeühenduste, võrgustike ja institutsioonide loomine (v.a kui toetuse saajaks on

    kodanikuühiskond, siis tuleb lisada kõrvalväärtus).

(b) Kodanikuühiskonna arengu suhtes neutraalne projekt

Kodanikuühiskonna arengu suhtes on neutraalsed tegevused, mis:

1. otseselt ega kaudselt ei mõjuta kodanikuühiskonna arendamist;

    2. ei aita kaasa ühiskonna soodustavate teenuste parandamisele.

     9

Report this document

For any questions or suggestions please email
cust-service@docsford.com