DOC

Struktuurifondidest antakse esmajoones sellistele projektidele

By Karen Robertson,2014-12-29 18:54
114 views 0
Struktuurifondidest antakse esmajoones sellistele projektidele

    Horisontaalsete teemade juhend

SISSEJUHATUS ............................................................................................... 2

    1. PROJEKTI MÕJU KESKKONNAHOIULE .................................................... 3

    2. PROJEKTI MÕJU VÕRDSETELE VÕIMALUSTELE .................................... 4

    3. PROJEKTI MÕJU INFOÜHSIKONNA EDENDAMISELE .............................. 5

    4. PROJEKTI MÕJU REGIONAALSELE ARENGULE ..................................... 7

    5. PROJEKTI MÕJU KODANIKUÜHISKONNA ARENGULE ........................... 8

     1

SISSEJUHATUS

    1, mis aitavad kaasa Struktuurivahenditest antakse esmajoones toetust sellistele projektidele

    Euroopa Liidu (EL) toimimise üldistele eesmärkidele, milleks on regionaalselt tasakaalustatud sotsiaal-majanduslik areng ning jätkusuutliku ja innovaatilise ühiskonna edendamine. Neid eesmärke aitavad saavutada EL tasandil kokkulepitud nn horisontaalsed e läbivad poliitikad, millele vastavust hinnatakse ka struktuurivahenditest kaasrahastatavate projektide puhul.

    Struktuurivahendite eraldamisel arvestatakse lisaks Riiklikule struktuurivahendite kasutamise strateegiale (NSRF) ning valdkondlike rakenduskavade prioriteetidele ja eesmärkidele alljärgnevate horisontaalsete poliitikate järgimist:

; keskkonnahoid;

    ; võrdsed võimalused;

    ; regionaalne areng;

    ; infoühiskonna edendamine;

    ; kodanikuühiskonna areng.

     2Sõltuvalt meetme iseloomust otsustab meetme tingimuste koostaja, milliseid horisontaalseid

    teemasid tuleb projekti hindamisel arvesse võtta. Kui horisontaalseid teemasid kasutatakse projekti valikukriteeriumina, täpsustab rakendusasutus hindamiseks vajamineva teabe.

Tuleb silmas pidada, et juhul, kui horisontaalseid teemasid ei kasutata

    hindamiskriteeriumitena, tuleb projekti lõpparuandes siiski esitada andmed kõikide horisontaalsete teemade kohta.

    ELi poliitika, millele vastavus üksikprojekti tasandil tuleb tagada, on lisaks ülaltoodule ka konkurentsipoliitika, mida käesolevas juhendis ei käsitleta. Riigiabi õiguslikud alused on sätestatud “Konkurentsiseaduses” ja selle rakendusaktides, mis on viidud kooskõlla ELi õigusaktidega. Struktuurivahendite kasutamise vastavust ELi riigihankereeglitele hinnatakse eraldi nimetatud õigusaktidest lähtuvalt.

    Käesoleva juhise eesmärk on selgitada NSRF horisontaalpoliitikate arvestamise võimalusi üksikprojektides ning ühtlustada andmete kogumise metoodikat läbivate näitajate kohta. Juhis on mõeldud abiks nii rakendusüksuste ametnikele kui ka toetuse taotlejatele/saajatele ja rakendajatele.

     1 Sh programmid 2 Rakendusasutus

     2

    3 1. PROJEKTI MÕJU KESKKONNAHOIULE

Struktuurivahenditest rahastatavatest projektidest kogutakse teavet projektis kavandatavate

    tegevuste mõju osas keskkonnahoiule.

Projekti mõju keskkonnahoiule võib olla:

(a) keskkonnahoidu toetav

    (b) keskkonnahoiu suhtes neutraalne.

Keskkonnahoid on NSFR defineeritud järgmiselt:

    Ökoloogiline tasakaalustatus, mis eeldab inimese tervisele puhast keskkonda, ressursside säästlikku kasutust, inimtekkelise negatiivse mõju minimiseerimist keskkonnale ja eelnevat toetavat keskkonnaharidust.

(a) Keskkonnahoidu toetav projekt

Tegevus omab keskkonnahoiule toetavat/positiivset mõju kui projekt näeb ette

    keskkonnaseisundi paranemist või keskkonnaemissioonide vähendamist. Tulemus peab olema püsiv ja hiljem ka kontrollitav.

Tegevus omab keskkonnahoidu toetavat mõju, kui aitab:

    1. vähendada/ennetada jäätmeteket, saasteainete sattumist keskkonda (vette, õhku, maapinda), inimese poolt põhjustatud katastroofide tõttu tekkinud keskkonna reostuse riske, osooni lagundavate ainete sattumist keskkonda, CO2 paiskumist atmosfääri;

    2. säilitada looduse (liikide ja nende elupaikade, sh maastike) mitmekesisust; 3. säilitada/parandada taastuvate ressursside taastumisvõimet (kala, mets, ulukid) või veekogude seisundit (põhjavesi, jõed, järved, rannikumeri);

    4. parandada ressursside säästlikku kasutust (maavarad, turvas, mets, vesi, muld), õhu- ja vee kvaliteeti;

    5. suurendada keskkonnateadlikkust, jäätmete ümbertöötlemist ja taaskasutust, energiasäästu, keskkonnasõbraliku ühistranspordi osakaalu, keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutuselevõttu, keskkondlike kaalutluste arvestamist planeeringutes;

    6. ennetada inimtegevusest põhjustatud riske looduse mitmekesisuse vähenemisele, võõrliikide sissetoomist.

    Keskkonnahoidu toetav projekt ei tohi olla vastuolus ühegagi ülalmainitud punktist, kuid toetav tulemus ei pea olema konkreetsete keskkonnanäitajate abil mõõdetav. Näiteks võib keskkonnasõbralikuks tegevuseks lugeda ühekordse puisniidu puhastamist võsast, kuid sellel tegevusel ei pea olema mingit püsivat positiivset keskkonnamõju, kui puisniitu pidevalt ei hooldata.

     3 Ehk keskkonnaseisundile

     3

Näiteks:

    ; keskkonnaohutuse tagamine inimese tervisele ja elusloodusele (nt tervisele ohtliku

    joogivee asendamine nõuetekohasega);

    ; keskkonnaavariide ennetamine, keskkonnariskide vähendamine (nt nõuetekohase

    silohoidla rajamine);

    ; emissioonide normidega vastavusse viimine (nt haigla reovee juhtimine nõuete-

    kohasesse puhastisse);

    ; energiasääst (nt avalikus kasutuses hoonete küttesüsteemi renoveerimine, hoonete

    soojustamine).

(b) Keskkonnahoiu suhtes neutraalne projekt

    Taoline projekt ei mõjuta keskkonda ei positiivselt ega negatiivselt või on mõju väheoluline. Sellisteks võiks lugeda näiteks koolitusprojektid. Keskkonnateadlikkust suurendava koolitusprojekti võib lugeda “keskkonnasõbralikuks” juhul, kui projekti tulemusega kaasneb mingi konkreetse keskkonnajuhtimissüsteemi elemendi rakendamine ettevõttes või organisatsioonis. Juhul kui eelmainituga ei kaasne keskkonnateadlikkuse kasvu, saab lugeda projekti mõju neutraalseks

    Projektide osas, mille puhul on eeldatav negatiivne mõju, tuleb välja tuua kompenseerivad meetmed muutmaks projekti, kui terviku mõju, keskkonnahoiu suhtes neutraalseks juba projekti ettevalmistamise faasis.

     2. PROJEKTI MÕJU VÕRDSETE VÕIMALUSTE EDENDAMISELE

    Struktuurivahenditest rahastatavatest projektidest kogutakse teavet ka projekti võrdsete võimaluste edendamise kohta.

Projekti mõju võrdsete võimaluste edendamisele võib olla:

(a) projekt on suunatud võrdsete võimaluste edendamisele;

    (b) projekt ei mõjuta ebavõrdsust/võrdseid võimalusi ehk sellel on neutraalne mõju.

Võrdsed võimalused on NSRFis defineeritud järgmiselt: meeste ja naiste ebavõrdsuse

    kaotamine ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine ning ebasoodsamas olukorras olevatele rühmadele võrdsete võimaluste loomine aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus.

(a) otseselt suunatud võrdsete võimaluste edendamisele

     4

Projekt on võrdõiguslikkuse suhtes otseselt positiivse mõjuga siis, kui selle peamiseks 4 vahelisi võrdseid võimalusi, eesmärgiks on edendada meeste ja naiste või riskirühmade

    kõrvaldades eri laadi takistusi (ebapiisavad teenused, vähepaindlikud töövormid, tööandjate hoiakud) täielikule osalemisele tööturul. Projekti otseseks eesmärgiks on kõrvaldada või vähendada takistusi, mis piiravad meeste ja naiste või ebasoodsamas olukorras olevatele rühmade võrdset osavõttu mingil tööalal või sektoris.

    Järgnevalt on toodud mõned projektinäited, mis spetsiaalselt püüavad parandada meeste ja naiste või ebasoodsamas olukorras olevatele rühmade vahelisi võrdseid võimalusi.

Näiteks:

    ; hariduse, koolituste ja tööturualased tegevused uuesti tööle asuvate naiste või üksikemade

    jaoks, kes vajavad spetsiaalset abi, et tööle saada või töökohta säilitada; ; ettevõtlustoetused naistele, kes alustavad või arendavad väike- ja keskmist ettevõtlust või

    muid sotsiaalmajanduslikke tegevusi;

    ; investeeringud sotsiaalse infrastruktuuri parandamiseks lähtuvalt objekti sihtgrupi

    vajadustest pereliikmete hooldamisega seoses (nt lasteaiad, vanurite hoolekandeasutused).

    Horisontaalse teemaga on seotud ja võrdseid võimalusi toetavad meetmed/projektid, mis aitavad kaasa:

    1) naiste ja meeste majandusliku sõltumatuse tagamisele,

    2) naiste ja meeste võrdsemale osalemisele otsustamisel,

    3) töö- ja pereelu ühitamisele,

    4) sooliste stereotüüpide vähendamisele,

    5) töö- ning haridusturu soolise segregatsiooni vähendamisele,

    6) naiste ja meeste palgavahe vähendamisele,

    7) ebasoodsamas olukorras olevate isikute ja gruppide aktiivsele osalemisele ühiskonnas, sealhulgas juurdepääsule koolitustele ja tööturule.

(b) võrdsete võimaluste edendamisele neutraalne mõju

    Struktuurivahendite laiad toetusvõimalused genereerivad ka selliseid projekte, mis otseselt ega kaudselt ei aita kaasa võrdsete võimaluste edendamisele, kuid ka ei halvenda kummagi soorühma olukorda. Taolisi projekte ja tegevusi, mis ei toeta otseselt ühtegi võrdõiguslikkuse eesmärki ja millel puuduvad otsesed mõjud naiste ja meeste või ebasoodsamas olukorras olevatele rühmade olukorrale, võib pidada neutraalseteks.

Võrdsete võimaluste suhtes on neutraalsed tegevused, mis:

1. otseselt ega kaudselt ei mõjuta naiste ja meeste või ebasoodsamas olukorras olevatele

    rühmade võimalusi tööturul või mis ei puuduta ettevõtte, asutuse jne inimressursi arendamist; 2. ei aita kaasa töö ja pereelu ühitamist soodustavate teenuste ja infrastruktuuri parandamisele.

    Neutraalsete projektide näitena võib tuua investeeringuprojektid energeetika ja infrastruktuuride arendamise valdkonnas, samuti turundusürituste ja teatud valdkondlike uuringute teostamise, investeeringud seadmetesse, masinatesse jmt. Eeltoodud näited avaldavad üldjuhul võrdsetele võimalustele neutraalset mõju.

     4 Tööturul või ühiskondlikkus elus ebasoodsamas olukorras olevad inimesed