DOC

1_INFOv2doc - MIS ON INFO, TEADMINE

By Zachary Riley,2014-12-29 18:48
69 views 0
1_INFOv2doc - MIS ON INFO, TEADMINE

TARTU ÜLIKOOL

    Pärnu kolledž

    Ave Poolma

    Egle Eensoo

    Kristi Piper

    Kadri Armas

    Reili Naarits

    Ken Hüüdma

    TH 2

    MIS ON INFO, TEADMINE?

    Grupitöö

Juhendaja: Taavi Tamberg

    Pärnu 2007

SISUKORD

1. Mis on info, teadmine? ................................................................................................. 3

    1. 1. Meie teadmised ...................................................................................................... 3 1. 2. Allikate põhised teadmised ..................................................................................... 3 2. Teise grupi kriitika....................................................................................................... 6

    3. Edasised uurimisküsimused......................................................................................... 7

    Kasutatud allikad ............................................................................................................. 8

1. MIS ON INFO, TEADMINE?

    1. 1. Meie teadmised

    Info on mingis kontekstis täiendust omav teave, mis annab meile teadmisi, kuidas midagi teha või mingis olukorras käituda jne. See on subjektiivne ja vähendab teadmatust. Infot võib jagada sisend-, väljund- ning tagasisideinfoks. Sisendinfo on pärit näiteks väljapoolt organisatsiooni ning levib sissepoole, väljundinfo aga vastupidi seest välja.

    Tagasisideinfo hõlmab eelnevaid, tekitades väljundinfost tulenevalt sisendinfot, ning paneb info ringlema. Info on erineva väärtusega ning tuleks osata eristada olulist infot ebaolulisest. Infot saab edastada mingite süsteemide abil, näiteks elektrooniline kiri, Skype interneti telefon, telefon, suusõnaline edastamine jne. Infot on võimalik säilitada ja vahetada. Säilitamiseks võib kasutada paberkandjaid, elektroonilisi materjale jmt. Vahetada saab infot samuti erinevate süsteemide kaudu. Info vahetamise eesmärk on jagada infot neile, kellel seda pole ning omandada teistelt seda, mida endal pole. Kindlasti tuleks aga info tõesust kontrollida, enne kui seda edastatakse või vahetatakse.

    Info on võrdne teadmisega. Teadmised võivad moodustada teadmiste kogumi. Teadmised on pigem info rakendamine kui info ise. Seega info ja teadmine on omavahel tihedalt seotud ning info puudumisel ei saa ka olla teadmist.

    1. 2. Allikate põhised teadmised

    Infot on võimalik säilitada. Seda saab teha nii mälus, paberkandjal, elektrooniliselt või muul andmekandjal. Näiteks, kui röntgenipilt näitab murdunud luud ja me paneme selle pildi mõneks ajaks hoiule, siis mingi ajavahemiku möödudes saame pildilt küll sama informatsiooni, kuid see ei pruugi antud ajahetkel enam kehtida, mis näitab seda, et info on aeguv (Israel, Perry 2007). Oma teadmiste edastamine ja vahetamine omab igapäevaelus

    suurt tähtsust. Seda saab teha suuliselt, kirjalikult, kehakeeles jne. Info vahetusega saame omandada uusi teadmisi ja selle edastamisega neid ka teistele jagada.

    Informatsioon on tekkinud seoses küberneetikaga. See ei ole ühe süsteemi absoluutne omadus, vaid tema omadus mingi teise süsteemi suhtes. Informatsiooni hulk on mõõdetav ja selle hulk ei saa edastamisel ega teisendamisel spontaanselt kasvada. (Koop, Aben, Allik…1988: 622)

    Informatsiooni tootmine, talletamine, levitamine jms peegeldab alati ühiskonda, milles tootmine, talletamine ja levitamine toimub. (Mereste 2003: 264) Informatsiooni puudumisel võib tekkida olukord, kus osapooled teevad mitte optimaalseid otsuseid ja see võib mõjutada nii tühiseid otsuseid igapäevaelus kui ka olulisi majandus-, poliitika- ja haridusküsimusi.(S. Brown, Duguid 1992: 12)

    Infostress on teabe liiga suurest hulgast, liiga kiirest esitusest või vasturääkivusest tekkiv psüühiline pingeseisund, mis võib tagajärgede poolest sarnaneda füsioloogilise stressiga. See kõik tuleneb kiiresti elutempost, sotsiaalsete kontaktide rohkusest, massiteabevahendite paljususest ja elukeskkonna tehniseeritusest. Infostress võib põhjustada isiksuse passiivsust, stereotüüpseid ja jäljendavaid käitumisvorme kognitiivse dissonantsi rohkenemist.(ibid)

    Infot uurides ei saa me mööda vaadata ka infosüsteemist. See on teabega varustav ja jaotab infotöötlussüsteem, kus töödeldakse informatsiooni selliselt, et see annaks tulemusena uut või senisest kasulikumat teavet.(Pihlau 1997: 188)

    Teadmine on tegelikkuses esineva esemelise või mõttelise objekti kohta inimese vaimse tegevuse tulemusena saadud ja keelelisel kujul väljendatud tunnetuskujund. Selles on omavahel põimunud tema sisu ja saamisviisi omapära kas teadmine on saadud

    intuitiivselt, katse tulemusel või teoreetilise tunnetuse meetodeid kasutades. Teadmised on mis tahes eesmärgistatud tegevuse tarvilik eeldus ja koostisosa. Nendele tuginedes inimesed mõtlevad, orienteeruvad, meenutavad ja teevad tuleviku plaane.(Mereste 2003: 336)

    Teadmine tekib indiviidi psüühiline tegevuse ja väljaspool tema teadvust olevate mõistete, kategooriate ja kultuurimallide koosmõjul. Uus teadmine tekib vana teadmise täpsustamise, üldistamise ja teisendamisena koos keeleliste väljendusvahendite arendamisega. Teadmine võib esineda väite, reegli, soovituse, järelduse, kirjelduse, mudeli või teooria kujul.(Eller, Ennuste, Kaevats… 1996: 316)

2. TEISE GRUPI KRIITIKA

    Ideed anti ka teisele grupile kritiseerimiseks. Nad tutvusid koostatud materjaliga ning esitasid oma küsimused ning ettepanekud.

    Teise grupi küsimused olid:

    ; Millest tekib info ja millest tekib teadmine?

    ; Mis takistab info liikumist ja vahetamist?

    ; Mis võib olla infot edastavate süsteemide nõrkuseks?

    Nende arvates pole otseselt ja arusaadavalt selgitatud, mis on info ega mis on teadmine. Selgitatud on vaid info erinevaid tahke, kuid ei ole vastatud küsimusele, mis on pealkirjas. Lisaks tõi teine grupp välja selle, et teadmise kohta on vähe kirjutatud. Allikate põhjal koostatud peatükis üritati tugineda neile küsimustele ja ettepanekutele ning leida nendele rahuldavad vastused.

3. EDASISED UURIMISKÜSIMUSED

    Tööd tehes, tekkisid ka nii öelda lisaküsimused. Kui kirjutati sellest, et info tõesust tuleks kontrollida, siis edasiseks küsimuseks tekkis, et kuidas seda tuleks ja oleks võimalik teha? Samuti oli välja toodud idee, et tuleb osata eristada olulist ja ebaolulist infot, sellest tulenevalt tekkis jällegi küsimus, kuidas ja milliste süsteemide abil seda teostada. Milline on oluline info, info olulisuse sõltumine hetkest ja kontekstist?

    Ka teadmisi on erinevat liiki, seega tekkis küsimus, mitmel erineval viisil ja kuidas on võimalik süstematiseerida erinevaid teadmisi. Välja toodud oli vaid tekkimise järgi ja mis kujul nad esineda võivad, samas võib olla ka teistsuguseid viise nende süstematiseerimiseks. Infot saab jagada ka erinevatesse gruppidesse. Autorite ideena on välja toodud info süstematiseerimine sisend, väljund- ja tagasisideinfoks. Töö käigus aga tekkis küsimus, kas info on aga alati tasuta või milline info on tasuline.

    Lähtudes teise grupi kriitikast, arvati, et edaspidi võiks lähemalt uurida ja teadmiste ja info süsteemide nõrkusi ja tugevusi. Näiteks, millises kontekstis on kasulik infosüsteeme ja teadmiste süsteeme kasutada, millises mitte.

KASUTATUD ALLIKAD

    1. Eesti Entsüklopeedia 9. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996, 703 lk. 2. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 3. Tallinn: Valgus, 1988, 703 lk. 3. Israel, D., Perry, J. What Is Information?

    [http://www-csli.stanford.edu/~jperry//PHILPAPERS/whatisinfo.pdf] 18. 09. 2007. 4. Mereste, Ü. Majandusleksikon I. Tallinn: Eesti Entsüklopeedia Kirjastuse AS, 2003,

    644 lk.

    5. Mereste, Ü. Majandusleksikon II. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2003,

    604 lk.

    6. Pihlau, J. Infotehnoloogia käsiraamat. Tallinn: Külim, 1997, 231 lk. 7. Seely Brown, J., Duguid, P. The Social Life Of Information. Boston: Harvard

    Business School, 2002, 330 p.

Report this document

For any questions or suggestions please email
cust-service@docsford.com