DOC

MIS ON MIS

By Monica Moore,2014-12-29 18:33
79 views 0
MIS ON MIS

MIS ON MIS?

Jonniiga on etapp lapse elus, mil lapsel hakkab välja kujunema oma mina ning ta üritab

    saavutada kontrolli end ümbritseva maailma üle.

    Jonnihoog on lühiajaline (1-2 minutit) ja intensiivne katkestus lapse kontaktis reaalsusega. Sella aja jooksul ei ole laps huvitatud mitte millestki. Jonnihoogu ei planeeri laps ette, ta ei suuda ise midagi teha, et selle tekkimist vältida. Jonnihoog ei ole tahtlik.

    Järeljonn on lapse püüe oma tahtmist läbi suruda jonnile sarnase käitumise abil. See võib olenevalt lapsest, kasvatusest ja olukorrast kesta tunde. Järeljonn on lapse toimetulekustrateegia tahtlik ja teadlik.

    Jonni vallandajaks on sageli pettumus, fustratsiooni situatsioon, kus laps on väga soovinud midagi saada/saavutada ja tema lootused ei täitu.

Jonniva lapsega käitumine

Kõige õigem on jonnivat last ignoreerida.

    ; Kui ümbrus on ohutu, on kõige targem laps üksi jätta, Ta vajab aega, rahu ja ruumi

    enda ümber.

    ; Kui jonnihoog tekib kohas, kus võib olla ohtlik maas viselda ja karjuda, on õigustatud

    lapse sülle võtmine ja ohutusse kohta viimine.

    ; Kui jonniv laps kahjustab ennast või asju/isikuid enda ümber, kasutada ?holding? võtet

     laps võetakse sülle seljaga enda poole ja hoitakse teda piisavalt kõvasti, et ta ei saaks

    kellelegi liiga teha, samas aga ei tohi ka laps haiget saada!

    Kui laps on piisavalt karjunud, hakkab tal taastuma kontakt ümbritsevaga. Laps soovib taastada suhted ja läheduse vanema/hoidjaga, võib vajada erilist lähdust, käituda natuke ?titamalt? kui viimasel ajal üldiselt käitunud on. Lapsele peab võimaldama hellust ja lähedust, anda talle tagasi tunne, et ta on armastatud ning temast hoolitakse.

    Pärast jonnihoo möödumist peab kindlasti jätkama elu sealt, kus see jonnihoo alguses pooleli jäi. St. kui hoo kutsus esile soovimatus mängu katkestada, siis pärst jonnihoogu enam tagasi mängima minna ei saa. Kui hoo kutsus esile soov süüa rohkem kommi, siis pärast jonnihoogu siiski komme enam ei pakuta.

    Lapsel ei tohi tekkida tunnet, et

    jonniga õnnestub saavutada oma tahtmist.

Mida ei tohi kindlasti teha?

    ; Jonnivat last karistada

    ; Jonniva lapsega pahandada

    ; Jonnivat last ähvardada

    ; Jonnivat last lohutada

    ; Jonnivale lapsele midagi pakkuda

    ; Lapse jonnieelsetele nõudmistele järele anda

    Üks jonnihoog avab nö ukse järgmistele jonnihoogudele. Seetõttu võib olla perioode, et lapse jonnib mitemid kordi päevas ja seda päevi järjest. Samas võib sellele eelneda ja järgneda perioode, kus kuu aja jooksul ei ole ühtegi jonnihoogu. Seepärast on väga oluline jonnihoo ennetamine.

Kuidas jonnihoogu ennetada?

    ; Kontrolli, kas lapse põhivajadused on rahuldatud nälg, janu, väsimus, külm, palav,

    tõbine.

     Anna piiratud võimalustega valikuid (?Kas sa tahaksid käsi pesta minuga või üksi??) ;

    ; Hoiata ette (?Viie minuti pärast on söök valmis, hakka juba tasapisi mängu lõpetama.?)

    ; Aruta keerukad olukorrad rahulikult läbi (?Me läheme nüüd poodi Katile kingitust

    ostma. Temal on täna sünnipäev. Sulle me midagi ei osta, aga sa võid aidata valida ja

    mõelda, mis Katile meeldiks.?)

    ; Ole paindlik, kui ei ole just hädasti vaja sekkuda, siis ära seda tee. Pidev õiendamine

    ja keelamine vähendab keeldude mõju ja tekitab negatiivseid tundeid.

    Pea meeles, et lapse väärkäitumise ignoreerimine annab häid tulemusi ainult siis kui seda tehakse koos soovitud käitumise tunnustamisega.

Kiida last kui ta on teinud midagi hästi!

Tunnustuseks sobib:

    ; Huvi üles näitamine

    ; Naeratus

    ; Füüsiline kontakt kallistus, pai

    ; Suhtlemine

    Vähem sobib matriaalne tunnustus. Laps ei peaks saama hea käitmuse eest preemiaks:

    ; Raha

    ; Asju

    ; Maiustusi

    ; Privileege

    Kui laps jonnib tunneb ta end abitu ja hirmununa. Jonnieas laps vajab eriti palju hellust, armastust ja väga palju turvalisust.

Jonniealisele tekitab turvatunde

    ; Kui talle on asetatud selged piirid (on asju, mida ta teab, et ta ei tohi ja kui ta katsetab,

    siis kogeb ta, et tõesti ei tohtinud).

    ; Kui asjad käivad rutiinide järgi (mänguasjad koristatakse alati enne söömist ära,

    vanaema joob piima alati täpilisest tassist jne.).

    ; Vanema sõna maksab ( kui vanem millegi kohta ütleb, et seda tuleb teha, siis tõesti nii

    ongi ja tulebki teha, vaielda erilist mõtet pole).

    Laps vajab kasvamiseks palju soojust ja armastust. Kui ta on õnnetu, vajab ta lohutust, kui ta on hirmunud, vajab ta julgustamist. Laps vajab kindlat tunnet, et vanem saab eluga hakkama, selahulgas ka lapse kavatamaisega.

Report this document

For any questions or suggestions please email
cust-service@docsford.com