DOC

UNIX-is on root kataloogis olemas kindlad katloogid, mis

By Beth Carter,2014-12-29 18:34
96 views 0
UNIX-is on root kataloogis olemas kindlad katloogid, mis

     1

    UNIX-is on root kataloogis olemas kindlad kataloogid, mis sisaldavad kindlat tüüpi

    informatsiooni.

    ; /bin

    See kataloog sisaldab käivitatavaid faile mida UNIX-is loetakse käskudeks. ; /dev

    See kataloog sisaldab spetsiaalseid faile, mis vastavad füüsilistele väljunditele

    ja sisenditele.

    ; /etc

    Selles kataloogis asuvad kasud mis on vajalikud süsteemi administreerimiseks.

    ; /lib

    Siin kataloogis asuvad failid mida kasutavad erinevad programmid oma töös.

    ; /tmp

    See on kataloog kuhu luuaks ajutisi faile. ; /usr

    Siin kataloogis asuvad ülejäänud kataloogid.(manuaalid, mängud, jms.)

    Järgnevalt on ära toodud mõningad UNIX-i käsud koos väikese seletusega. Täpsema

    info saamiseks vaata man käsuga manuaale.

    ; cat - failide kuvamine ja ühendamine ; cd - aktiivse kataloogi muutmine

    ; cp - kopeerimine

    ; bg - protsessi taustal käivitamine

    ; diff - tekstifailide erinevuste kuvamine ; echo - argumentide väljastamine standardväljundisse ; fg - protsessi toomine taustalt ette ; file - faili tüübi kindlaks tegemine

    ; find - failide otsimine

    ; grep - failist regulaaravaldise otsimine ; jobs - aktiivsete tööde listingu vaatamine ; kill - protsesside tapmine

    ; ln - kataloogide ja failide linkimine ; lpr - failide trükkimine

    ; ls - kataloogi sisu listimine

    ; mail - kirjade saatmine ja lugemine

    ; man - manuaalide vaatamine

    ; mkdir - kataloogi tegemine

    ; more - failide kuvamine

    ; mv - failide liigutamine ja ümbernimetamine ; passwd - parooli muutmine

    ; nispasswd - parooli muutmine

    ; ps - protsesside vaatamine

    ; pwd - aktiivse kataloogi nimi

    ; rm - kataloogide ja failide kustutamine ; rmdir - kataloogide kustutamine

    ; sort - failide sisu sorteerimine

    ; uniq - korduvate ridade kustutamine

    ; who - kes on süsteemi sisse logitud

     2

    Kuidas mõista faili juurdepääsu õigusi

    On olemas kolme sorti õigusi. Õigused käituvad kataloogide ja failide puhul kergelt erinevalt. r - lugemis õigus.

    Faili võib lugeda.(Trükkida välja faili sisu)

    Saab näha kataloogis olevate failide listingut. w - kirjutamis õigus.

    Faili võib kirjutada.

    Kataloogis võib tekitada, ümber nimetada ja kustutada faile. x - käivitamis õigus.

    Faili võib käima lasta.

    Kataloogis olevaid faile saab lugeda, käivitada ja neisse võib kirjutada.

    Kõiki neid õigusi saab eraldi panna järgmist tüüpi isikutele: u - Faili omanik.

    g - Faili gruppi omanikud.

    o - Kõik teised kasutajad.

    Õigused antakse 9 tähelise stringina: kasutaja grupp teised

     r w x r w x r w x

    Näiteid:

    -rw------- - Faili omanik võib seda faili lugeda ja sinna kirjutada.

    -rw-r--r-- - Faili omanik võib jällegi lugeda ja kirjutada. Kõik teised, nii gruppi liikmed kui kõik ülejäänud liikmed, võivad ainult faili lugeda.

    -rwx--x--x - Faili omanik võib selle failiga kõike teha. Teised võivad seda faili ainult käivitada.

    drwxr--x--- See on kataloog. Kõige alguses olev taht d näitab selle ära. Kataloogi omanikul on olemas kõik õigused. Grupil on lugemise ja kirjutamise õigused, ning ülejäänutel pole mingeid õigusi selle kataloogi suhtes.

    jobs

Aktiivsete tööde listingu vaatamine. Süntaks: jobs [ -l ]

    jobs toob ekraanile nimekirja taustal töötavatest protsessidest. Lisades juurde lipu -l näitab käsk jobs ka iga protsessi numbrit.

Näiteid:

     > jobs

     [1] + Running xterm -g 90x55

     [2] - Running xterm -g 90x55

     > jobs -l

     [1] + 3584 Running xterm -g 90x55

     [2] - 3587 Running xterm -g 90x55

    fg - Protsessi toomine taustalt ette

Kui mõni protsess töötab taustal, siis on võimalik teda tuua esiplaanile käsuga fg. Kui

    on olemas mittu tausta protsessi, siis võib käsu taha anda ka protsessi numbri, et

     3

    määrata ära millist protsessi tahetakse ette tuua. Protsessi nmbreid saab teada käsuga

    jobs.

Näide:

    > jobs

    [1] ghostview slaid.ps &

    [2] find . -name '*.ps' -print &

    > fg 2

    find . -name '*.ps' -print

    bg - protsessi taustal käivitamine

Kui mõni protsess on peatatud (näiteks Ctrl-Z vajutades), on võimalik käsuga bg see

    protsess taustal tööle panna!

    Näide:

    ; find . -name '*.txt' -print > tulem

    Ctrl-Z

    ^Z

    Suspended

    > bg

    [1] find . -name *.txt -print > tulem &

    echo

    Argumentide väljastamine standardväljundisse Süntaks: echo [argument]

    echo väljastab oma argumendid standard väljundisse. Argumendid on eraldatud tühikutega. Bourne shellis suudab echo aru saada järgnevatest C-ga sarnastest

    märkide konverteerimisest:

    \b - kustutada viimane märk (backspace) \c - kirjutada rida ilma reavahetuseta \f - form-feed

    \n - reavahetus

    \t - tabulaator

    \v - vertikaalne tabulaator

    \\ - kaldkriips

    Asetades $ mõne sõna ette tõlgendab echo seda sõna siis keskkonnamuutujana.

    Pannes $ - ile ette kaldkriipsu väljastatakse $ märk ja järgmist sõna ei tõlgendata ka

    muutujana. Argumente saab grupeerida, kasutades " või ' märke. Samuti nagu $-il

    saab ka nendelt märkidelt kaldkriipsuga tähendust ära võtta, nii et need väljastatakse

    nende märgilisel kujul.

Näiteid:

     4

    > echo $HOME

    /home/mart

    > echo Tere maailm

    Tere maailm

    > echo \$-i ma\"rk

    $-i ma"rk

    find - failide otsimine

Süntaks: find kataloog -name failinimi -print

    find otsib rekursiivselt etteantud kataloog-i alamkataloogidest failinimi-ga määratud

    faile. Lipp -print näitab et tulemused tuleb väljastada ekraanile. Selle asemel võib

    kasutada ka muid lippe. Täpsema info saamiseks uuri man-i.

    Ette antavas failinimes võib kasutada ka metamärke.

Näiteid: find . -name mtg_jan92 -print

    Käsk otsib aktiivsest kataloogist ja tema alamkataloogidest faili mtg_jan92.

     find ~/ -name '*.fm' -print Käsk otsib kodukataloogist ja tema alamkataloogidest faile, mis lõppevad .fm-iga.

    kill - Protsesside tapmine

Süntaks: kill [-signal] protsessi_number

    Käsuga kill on võimalik protsessi_number-iga määratud protsessi ära tappa(lõpetada tolle töö). Lipuga -signaal (signaal on number 1-st kuni 9-ni) võid näidata kui

    tungivalt sa protsessi tapmist nõuad. 1 on kõige nõrgem ja 9 kõige tugevam. Kõige

    nõrgem variant on aga üldse see lipp ära jätta.

Näide:

     ps

     PID TT STAT TIME COMMAND

     9408 p9 S 0:00 ue temp2.xdh

     9450 pa S 0:01 -Tcsh (Tcsh)

     9501 pa T 0:00 less csh.1

     9503 pa R 0:00 ps

     kill -9 9501

    more - failide kuvamine.

Süntaks: more failinimi

    more väljastab ekraanile faili failinimi sisu lehekülgede kaupa. Kui teksti juba näidatakse on võimalik more-ile edastada järgmisi käske klahvivajutustega:

tühik - lehekülg edasi

    d - pool lehekülge edasi

    b - lehekülg tagasi

    q - vaatamise katkestamine

     5

    rm , rmdir

kataloogide ja failide kustutamine. Süntaks:

    rm [-i] failinimi...

    rm -r [-i] katalooginimi...

    rmdir katalooginimi

    rm kustutab failid mis on talle parameetriteks antud. rm -r kustutab kataloogi koos

    temas asuvate alamkataloogide ja failidega. rmdir kustutab tühja kataloogi.

    NB! Ole ettevaatlik rm -r -i kasutamisel. Andes kogemata käsu rm -r * oma

    kodukataloogis, kaovad kõik sinu failid ja tagasi neid UNIX-is ei ole enam võimalik

    saada. Lisades käsule rm lipu -i küsitakse enne iga faili kustutamist kas see ikka kustutada.

Näiteid: rm -i *.fm

    See käsk kustutab kõik .fm -iga lõppevad failid , kusjuures enne iga faili kustutamist

    kasutajalt küsitakse, kas see fail ikka kustutada või mitte! rmdir docs

    Kustutab aktiivse kataloogi alamkataloogi docs. See kataloog peab olema tühi , muidu

    keeldutakse seda kustutamast. rm -r projekt

    Kustutab aktiivse kataloogi alamkataloogi projekt, milles võib olla alamkatalooge ja

    faile (Need kustutakse samuti).

    mv

failide liigutamine ja ümbernimetamine. Süntaks: mv fail1 fail2

    mv fail1 kataloog1

    mv kataloog1 kataloog2

    mv kas nimetab faili fail1 failiks fail2, või tõstab faili fail1 kataloogi kataloog1, või

    nimetab kataloogi kataloog1 kataloogiks kataloog2.

Näiteid:

    > mv esimene teine

    failile esimene antakse nimi teine:

    > mv programm /bin

    Fail programm tõstetakse aktiivsest kataloogist kataloogi /bin

    ln - kataloogide ja failide linkimine

Süntaks: ln [ -s ] failinimi [ lingi_nimi ]

    ln tekitab failile failinimi uue lingi. Uues kohas on selle faili nimi lingi_nimi, kui aga

    seda pole antud saab ta sama nime mis tal originaaliski on. Lisades juurde lipu -s

    tekitatakse pehme link.

Näited: ln osa1.txt /public/helpdoc/osa1

    Tekitab failile osa1.txt uue lingi nimega osa1 kataloogi /public/helpdoc .

     6

    ln -s /bin Lingib kataloogi /bin aktiivse kataloogi alamkataloogiks.

    diff - Tekstifailide erinevuste kuvamine

     Süntaks: diff fail1 fail2

    Käsk väljastab read mis on erinevad antud failides. Failid peavad olema tekstfailid. diff ytleb sulle millised muudatused tuleb failides teha, et nad oleks sarnased. a - lisada rida faili

    d - rida kustutada

    c - rida muuta

    Read, mis on märgitud sümboliga < on faili fail1 read, ja sümboliga > märgitakse faili

    fail2 ridu.

Näide: On kaks faili:

    fail1 fail2 See on katse fail, See on katse fail, mis on mõeldud diffi testimiseks. mis on mõeldud diffi testimiseks. Rida on sarnane. See rida tuleks lisada. See rida on moneti erinev. Rida on sarnane.

     See rida on erinev. Käsu: diff fail1 fail2 tulemus on:

    2a3

    > See rida tuleks lisada.

    4c5

    < See rida on moneti erinev.

     - - -

    > See rida on erinev.

    See tähendab, et faili fail2 3 rida tuleb lisada faili fail1 2 rea järele.

    Faili fail1 4 rida ja faili fail2 5 rida on erinevad.

    echo

Argumentide väljastamine standardväljundisse.

    Süntaks: echo [argument]

    echo väljastab oma argumendid standard väljundisse. Argumendid on eraldatud

    tühikutega. Bourne shellis suudab echo aru saada järgnevatest C-ga sarnastest märkide konverteerimisest:

    \b - kustutada viimane märk (backspace)

    \c - kirjutada rida ilma reavahetuseta

    \f - form-feed

    \n - reavahetus

    \t - tabulaator

    \v - vertikaalne tabulaator

    \\ - kaldkriips

    Asetades $ mõne sõna ette tõlgendab echo seda sõna siis keskkonnamuutujana.

    Pannes $-ile ette kaldkriipsu väljastatakse $ märk ja järgmist sõna ei tõlgendata ka

     7

    muutujana. Argumente saab gruppeerida, kasutades " või ' märke. Samuti nagu $-il

    saab ka nendelt märkidelt kaldkriipsuga tähendust ära võtta, nii et need väljastatakse

    nende märgilisel kujul.

Näiteid:

    > echo $HOME

    /home/mart

    > echo Tere maailm

    Tere maailm

    > echo \$-i ma\"rk

    $-i ma"rk

    ps - Protsesside vaatamine

Süntaks: ps [ -lipud ]

    Ilma parameetriteta see käsk annab nimekirja sinu protsessidest, mis on seotud antud

    terminaliga. Lisaks muule infole annab see käsk ka protsessi numbri, mida on vaja sel

    juhul, kui soovite mõnda protsessi tappa. Antud käsu lipud sõltuvad sellest, millist UNIX-i süsteemi sa kasutad. Täpsema info saamiseks pöördu man-i poole. Toome

    siin ainult ära ühe lipu kahes erinevas UNIX süsteemis. Lisades selle lipu on näete te kõiki teile kuuluvaid protsesse.

    System V:

    ps -u kasutajanimi

    BSD

    ps -x

    Näiteid. ps -u joanne

     PID TTY TIME COMMAND

     13251 ttyAF/ABFd 0:00 ps

     13187 ttyAF/ABFd 0:01 bash

     18765 ? 0:08 xclock

     3012 ? 0:00 bash

    Käsuinterpretaatori asendussümbolid

Enne käsu täitmist asendatakse käsus erisümbolid vastavalt nende tähendusele.

    Erisümboleid kasutatkse failinimede genereerimisel.

Erisümboliteks on järgmised märgid: * ? [ ]

    * - asendab mistahes märgijada(isegi tühja)

    ? - asendab mistahes (täpselt üht) märki

    [märgid] - antud kohal on üks kantsulgudes olevatest märkidest

Näiteid: Aktiivses kataloogis on järgmised failid kiri1 kiri2 kiri10 Ptk4.txr

    ptk5.txt .login .

    Siis:

    * - kiri1 kiri2 kiri10 Ptk4.txt ptk5.txt

    kiri? - kiri1 kiri2

    kiri* - kiri1 kiri2 kiri10

    [Pp]tk* - Ptk4.txt ptk5.txt

    *.* - Ptk4.txt ptk5.txt

    .* - .login

Report this document

For any questions or suggestions please email
cust-service@docsford.com