DOC

Mis on vaba tarkvara

By Curtis Woods,2014-12-29 18:09
77 views 0
Mis on vaba tarkvara

Sissejuhatus ............................................................................................................................2

    blabla .....................................................................................................................................2

    Mis on vaba tarkvara?.............................................................................................................2

    Vaba tarkvara lühike ajalugu: .............................................................................................3 Vaba tarkvara kriteeriumid .................................................................................................4 Vaba tarkvara tutvustus ..........................................................................................................4

    Silmapaistev vaba tarkvara: ................................................................................................4

    Linux ..............................................................................................................................5

    Ubundu Linux .................................................................................................................5

    OpenOffice.org ...................................................................................................................6

    MySQL...........................................................................................................................6

    PHP ................................................................................................................................7

    Python ............................................................................................................................7

    Mozilla Firefox ...............................................................................................................7

    MediaWiki ......................................................................................................................8

    Vaba tarkvara kasutamine .......................................................................................................8

    Vaba tarkvara levik ja eelised .............................................................................................8 Positiivsed sotsiaalsed tagajärjed ........................................................................................9 Negatiivsed sotsiaalsed tagajärjed .......................................................................................9 Näpunäiteid vaba tarkvara eeliste paremaks ärakasutamiseks ............................................ 10 Avatud lähtekoodist tulenevad majanduslikud stiimulid: ................................................... 10 Mõned võimalikud ärimudelid: ......................................................................................... 10 Võitjate hulka kuuluvad kahtlemata: ................................................................................. 11 Eraldi võikski mainida haridussfääris saavutatavaid eeliseid: ............................................ 11 Kasutajalood......................................................................................................................... 11

    IBM viskab Microsoft Office välja ................................................................................... 11 Raamatupidamisprogramm HansaRaama .......................................................................... 12 Vaba tarkvara kaitse ......................................................................................................... 13

    Garantii ............................................................................................................................ 13

Sissejuhatus

    blabla

    Mis on vaba tarkvara?

Vaba tarkvara, nagu defineeritud Free Software Foundation'i (Vaba Tarkvara Sihtasutuse;

    edaspidi viidatud kui FSF) poolt, on tarkvara, mida saab ilma piiranguteta kasutada,

    kopeerida, uurida, muuta ning levitada. Vabadus sellistest piirangutest on keskne "vaba tarkvara" kontseptile, niivõrd, et vaba tarkvara vastand on omanduslik tarkvara, ning mitte

    tarkvara, mida müüakse raha eest, nagu näiteks kommertstarkvara. Vaba tarkvara võib olla

    mõnikord tuntud ka kui libre software, FLOSS või avatud lähtekoodiga tarkvara.

Enamik vaba tarkvara levitatakse tasuta üle arvutivõrgu, nö liini pealt või liiniväliselt

    (väljaspool arvutivõrke), levitamise marginaalse hinna eest, kuid hinna marginaalsus pole kohustuslik ning rahvas võib müüa koopiaid mistahes hinnaga. Läbivate suurtähtedega ingliskeelne termin "Open Source" ("avatud lähtekood") on lisatud definitsiooni, mis oli esialgselt loodud 1998. aastal Debiani ümberkirjutuses GNU "Vaba tarkvara" definitsioonist.

    Selle tulemusena on pea kõik Avatud lähtekoodiga programmid ka Vaba tarkvara, kuid on olemas mõned erandid.

    Ehkki avatud-lähtekoodi ja vaba tarkvara liikumised jagavad pea identseid litsentsikriteeriume ja arendusmetoodikaid, on Stallmani meelest kahe liikumise vastavad filosoofiad fundamentaalselt erinevad. Stallman toetab termineid "Vaba/avatud-lähtekoodi-tarkvara" ("Free/Libre/Open-Source Software", "FLOSS") ning "Vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara" ("Free and Open Source Software", "F/OSS"), et vastavalt viidata "avatud-lähtekoodi tarkvarale" ja "vabale tarkvarale", et mitte ilmtingimata kahe kampaania vahel valida või neid lahutada, aga ta palub inimestel kaaluda "vaba tarkvara" kampaania toetamist.

    "Vabavara" on tarkvara, mis on saadaval tasuta (ilma raha maksmata), kuid on üldjoontes omanduslik, kuna kasutajatel ei ole vabadust seda kasutada, kopeerida, uurida, muuta ja levitada. Vabavara lähtekood pruugib või ei pruugi olla avaldatud ning luba muudetud versioonide edasijagamiseks pruugib või ei pruugi olla antud, seega vabavara on gratis, ehk tasuta ja mitte libre, ehk vaba.

Vaba tarkvara lühike ajalugu:

1960ndad ja 1970ndad tarkvara nähti kui täiendusena, mida suurarvutite tarnijad

    varustasid, et raalid siis kasutuskõlbulikuks teha. Sellest johtuvalt programmeerijad ja arendajad jagasid oma tarkvara vabalt. See oli eriti laialdane suurtes kasutajagruppides, nagu DECUS, mis oli DEC Kasutajate Grupp (Digital Equipment Corporation Users Group).

1970ndate lõpp ja 1980ndate algus ettevõtted hakkasid programmeerijatele jooksvalt

    piiranguid seadma tarkvara litsentsilepingutega. Mõnikord oli niimoodi seetõttu, et ettevõtted olid siis juba kommertsialiseeritud tarkvarast raha tegemas või püüdsid nad lähtekoodi peites hoida riistavara eripärasusi vaka all. Teinekord oli see sellest, et jätkuvalt suurenev korporatiivne suhtumine kasvavas ja varasemalt eklektilises tööstuses nägi intellektuaalse omandi kaitset normina, isegi kui see ei toonud mingit kasu ärile. Bill Gates andis

    muutuvatest aegadest märku, kui ta kirjutas kuulsa "Avaliku kirja hobilistele", kus ta ergutas häkkereid, et nad lõpetaksid litsentsilepingute murdmise läbi varastamise.

1983 Richard Stallman mõtles GNU projektile (GNU tegelik kirjutamine algas 1984.

    jaanuaris), rajades Vaba Tarkvara Sihtasutuse ("Free Software Foundation", FSF) kaks aastat

    hiljem, peale sügavat pettumust arvutitööstuse ning kasutajate kultuuris. Üks selline intsident oli, kui printer ei töötanud, kuna Stallman ei saanud vea parandamiseks häkkida lähtekoodi, sest seda oli tagasi hoitud. Ta tutvustas "vaba tarkvara" ja "copyleft" definitsiooni, mis oli

    üles ehitatud kõigile tarkvara vabaduse tagamiseks. Mõned väga pahaselt reageerisid

    Stallmani seisukoha vastu, pidades seda idealistlikuks nonsenssiks ning teda kõvasti pilati ja kritiseeriti.

    Tänapäev Vaba tarkvara on väga edukas rahvusvaheline jõupingutus, mis valmistab tarkvara, mida kasutavad üksikisikud, suured organisatsioonid ja kogunisti terved riigid. Vaba tarkvara on massiivne tööstus. Vaba tarkvara mudeli majanduslikke eeliseid ning vähemal määral ka eetilisi põhimõtteid, millel see rajati, on hakatud laialdaselt tunnustama, isegi põhivoolu meedia poolt. Mõned teised, mitte-tarkvara tööstused, on hakanud ka tunnustama Vaba tarkvara sõnumi väärtust: näiteks teadlased vaatavad rohkem avatumate

    arendusprotsesside poole ning riistvara, nagu näiteks mikrokiipe, hakatakse juba arendama Copyleft litsentside all (vt. OpenCores projekt, näituseks). Creative

    Commons ja Avatud sisu (Open Conent) liikumised on samuti suuresti mõjutatud Vabast

    tarkvarast.

Vaba tarkvara kriteeriumid

Vaba tarkvara OSI (Open Source Initiative, http://www.opensource.org) määratluse

    kohaselt peab avatud koodiga tarkvara (OSS, Open Source Software) vastama järgmistele kriteeriumitele:

    ; on vabalt levitatav;

    ; lähtekood on kättesaadav;

    ; modifitseerimine ja edasiarendamine on võimalik;

    ; muudetud tarkvara levitamist võib keelata ainult siis, kui on

    lubatud tarkvara muutmiseks luua paikasid ja levitada tarkvara originaalversiooni koos

    paikadega;

    ; puuduvad kitsendused isikutele ja gruppidele;

    ; puuduvad kasutuspiirangud;

    ; kasutuslitsents on piiramatu;

    ; litsents ei tohi olla produktipõhine;

    ; litsents ei tohi piirata teisi tarkvarasid;

    ; litsents peab olema tehnoloogia suhtes neutraalne.

Mistahes OSI litsentsi põhimõtetele vastav tarkvara on avatud lähtekoodiga tarkvara. OSI

    nõuetele vastavad näiteks järgmised litsentsid: GPL (