DOC

Mis on vaba tarkvara

By Curtis Woods,2014-12-29 18:09
73 views 0
Mis on vaba tarkvara

Sissejuhatus ............................................................................................................................2

    blabla .....................................................................................................................................2

    Mis on vaba tarkvara?.............................................................................................................2

    Vaba tarkvara lühike ajalugu: .............................................................................................3 Vaba tarkvara kriteeriumid .................................................................................................4 Vaba tarkvara tutvustus ..........................................................................................................4

    Silmapaistev vaba tarkvara: ................................................................................................4

    Linux ..............................................................................................................................5

    Ubundu Linux .................................................................................................................5

    OpenOffice.org ...................................................................................................................6

    MySQL...........................................................................................................................6

    PHP ................................................................................................................................7

    Python ............................................................................................................................7

    Mozilla Firefox ...............................................................................................................7

    MediaWiki ......................................................................................................................8

    Vaba tarkvara kasutamine .......................................................................................................8

    Vaba tarkvara levik ja eelised .............................................................................................8 Positiivsed sotsiaalsed tagajärjed ........................................................................................9 Negatiivsed sotsiaalsed tagajärjed .......................................................................................9 Näpunäiteid vaba tarkvara eeliste paremaks ärakasutamiseks ............................................ 10 Avatud lähtekoodist tulenevad majanduslikud stiimulid: ................................................... 10 Mõned võimalikud ärimudelid: ......................................................................................... 10 Võitjate hulka kuuluvad kahtlemata: ................................................................................. 11 Eraldi võikski mainida haridussfääris saavutatavaid eeliseid: ............................................ 11 Kasutajalood......................................................................................................................... 11

    IBM viskab Microsoft Office välja ................................................................................... 11 Raamatupidamisprogramm HansaRaama .......................................................................... 12 Vaba tarkvara kaitse ......................................................................................................... 13

    Garantii ............................................................................................................................ 13

Sissejuhatus

    blabla

    Mis on vaba tarkvara?

Vaba tarkvara, nagu defineeritud Free Software Foundation'i (Vaba Tarkvara Sihtasutuse;

    edaspidi viidatud kui FSF) poolt, on tarkvara, mida saab ilma piiranguteta kasutada,

    kopeerida, uurida, muuta ning levitada. Vabadus sellistest piirangutest on keskne "vaba tarkvara" kontseptile, niivõrd, et vaba tarkvara vastand on omanduslik tarkvara, ning mitte

    tarkvara, mida müüakse raha eest, nagu näiteks kommertstarkvara. Vaba tarkvara võib olla

    mõnikord tuntud ka kui libre software, FLOSS või avatud lähtekoodiga tarkvara.

Enamik vaba tarkvara levitatakse tasuta üle arvutivõrgu, nö liini pealt või liiniväliselt

    (väljaspool arvutivõrke), levitamise marginaalse hinna eest, kuid hinna marginaalsus pole kohustuslik ning rahvas võib müüa koopiaid mistahes hinnaga. Läbivate suurtähtedega ingliskeelne termin "Open Source" ("avatud lähtekood") on lisatud definitsiooni, mis oli esialgselt loodud 1998. aastal Debiani ümberkirjutuses GNU "Vaba tarkvara" definitsioonist.

    Selle tulemusena on pea kõik Avatud lähtekoodiga programmid ka Vaba tarkvara, kuid on olemas mõned erandid.

    Ehkki avatud-lähtekoodi ja vaba tarkvara liikumised jagavad pea identseid litsentsikriteeriume ja arendusmetoodikaid, on Stallmani meelest kahe liikumise vastavad filosoofiad fundamentaalselt erinevad. Stallman toetab termineid "Vaba/avatud-lähtekoodi-tarkvara" ("Free/Libre/Open-Source Software", "FLOSS") ning "Vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara" ("Free and Open Source Software", "F/OSS"), et vastavalt viidata "avatud-lähtekoodi tarkvarale" ja "vabale tarkvarale", et mitte ilmtingimata kahe kampaania vahel valida või neid lahutada, aga ta palub inimestel kaaluda "vaba tarkvara" kampaania toetamist.

    "Vabavara" on tarkvara, mis on saadaval tasuta (ilma raha maksmata), kuid on üldjoontes omanduslik, kuna kasutajatel ei ole vabadust seda kasutada, kopeerida, uurida, muuta ja levitada. Vabavara lähtekood pruugib või ei pruugi olla avaldatud ning luba muudetud versioonide edasijagamiseks pruugib või ei pruugi olla antud, seega vabavara on gratis, ehk tasuta ja mitte libre, ehk vaba.

Vaba tarkvara lühike ajalugu:

1960ndad ja 1970ndad tarkvara nähti kui täiendusena, mida suurarvutite tarnijad

    varustasid, et raalid siis kasutuskõlbulikuks teha. Sellest johtuvalt programmeerijad ja arendajad jagasid oma tarkvara vabalt. See oli eriti laialdane suurtes kasutajagruppides, nagu DECUS, mis oli DEC Kasutajate Grupp (Digital Equipment Corporation Users Group).

1970ndate lõpp ja 1980ndate algus ettevõtted hakkasid programmeerijatele jooksvalt

    piiranguid seadma tarkvara litsentsilepingutega. Mõnikord oli niimoodi seetõttu, et ettevõtted olid siis juba kommertsialiseeritud tarkvarast raha tegemas või püüdsid nad lähtekoodi peites hoida riistavara eripärasusi vaka all. Teinekord oli see sellest, et jätkuvalt suurenev korporatiivne suhtumine kasvavas ja varasemalt eklektilises tööstuses nägi intellektuaalse omandi kaitset normina, isegi kui see ei toonud mingit kasu ärile. Bill Gates andis

    muutuvatest aegadest märku, kui ta kirjutas kuulsa "Avaliku kirja hobilistele", kus ta ergutas häkkereid, et nad lõpetaksid litsentsilepingute murdmise läbi varastamise.

1983 Richard Stallman mõtles GNU projektile (GNU tegelik kirjutamine algas 1984.

    jaanuaris), rajades Vaba Tarkvara Sihtasutuse ("Free Software Foundation", FSF) kaks aastat

    hiljem, peale sügavat pettumust arvutitööstuse ning kasutajate kultuuris. Üks selline intsident oli, kui printer ei töötanud, kuna Stallman ei saanud vea parandamiseks häkkida lähtekoodi, sest seda oli tagasi hoitud. Ta tutvustas "vaba tarkvara" ja "copyleft" definitsiooni, mis oli

    üles ehitatud kõigile tarkvara vabaduse tagamiseks. Mõned väga pahaselt reageerisid

    Stallmani seisukoha vastu, pidades seda idealistlikuks nonsenssiks ning teda kõvasti pilati ja kritiseeriti.

    Tänapäev Vaba tarkvara on väga edukas rahvusvaheline jõupingutus, mis valmistab tarkvara, mida kasutavad üksikisikud, suured organisatsioonid ja kogunisti terved riigid. Vaba tarkvara on massiivne tööstus. Vaba tarkvara mudeli majanduslikke eeliseid ning vähemal määral ka eetilisi põhimõtteid, millel see rajati, on hakatud laialdaselt tunnustama, isegi põhivoolu meedia poolt. Mõned teised, mitte-tarkvara tööstused, on hakanud ka tunnustama Vaba tarkvara sõnumi väärtust: näiteks teadlased vaatavad rohkem avatumate

    arendusprotsesside poole ning riistvara, nagu näiteks mikrokiipe, hakatakse juba arendama Copyleft litsentside all (vt. OpenCores projekt, näituseks). Creative

    Commons ja Avatud sisu (Open Conent) liikumised on samuti suuresti mõjutatud Vabast

    tarkvarast.

Vaba tarkvara kriteeriumid

Vaba tarkvara OSI (Open Source Initiative, http://www.opensource.org) määratluse

    kohaselt peab avatud koodiga tarkvara (OSS, Open Source Software) vastama järgmistele kriteeriumitele:

    ; on vabalt levitatav;

    ; lähtekood on kättesaadav;

    ; modifitseerimine ja edasiarendamine on võimalik;

    ; muudetud tarkvara levitamist võib keelata ainult siis, kui on

    lubatud tarkvara muutmiseks luua paikasid ja levitada tarkvara originaalversiooni koos

    paikadega;

    ; puuduvad kitsendused isikutele ja gruppidele;

    ; puuduvad kasutuspiirangud;

    ; kasutuslitsents on piiramatu;

    ; litsents ei tohi olla produktipõhine;

    ; litsents ei tohi piirata teisi tarkvarasid;

    ; litsents peab olema tehnoloogia suhtes neutraalne.

Mistahes OSI litsentsi põhimõtetele vastav tarkvara on avatud lähtekoodiga tarkvara. OSI

    nõuetele vastavad näiteks järgmised litsentsid: GPL (The GNU General Public Licence), BSD

    (The Berkley Software Distribution License), MPL (The Mozilla Public Licence). OSS

    produktid on sisuliselt avalikult kättesaadavad spetsifikatsioonid, mille lähtekoodide

    kättesaadavus tagab nende demokraatliku arutelu ja muudab need lihtsaks ja koosvõimeliseks.

Vaba tarkvara tutvustus

Silmapaistev vaba tarkvara:

    ; Operatsioonisüsteemid: GNU/Linux enda paljude variantidega (Ubundu, Fedora,

    Mandriva, SUSE, Debian), BSD ja Darwin.

    ; GCC kompileerijad, GDB puugieemaldaja (debugger) ja C teegid (libraries).

    ; Serverid: BIND nimeserver, Sendmail e-posti transport, Apache veebiserver ja Samba

    failiserver.

    ; Relatsioonilised andmebaasisüsteemid: MySQL ja PostgreSQL.

    ; Programmeerimiskeeled: Perl, PHP, Python, Ruby ja Tcl.

    ; Graafilise kasutajaliidesega seoses: X Window

    System; GNOME ja KDE töölauakeskkonnad.

    ; OpenOffice.org kontoritöö pakett, Mozilla Suite ja Mozilla Firefox lehitsejad

    ning GIMP graafikatöötlusprogramm.

    ; Trükkimise ja dokumendi ettevalmistus-süsteemid Tex ja LaTeX.

    ; MediaWiki, tarkvara, millel töötab Vikipeedia.

Linux

Linuxi all mõeldakse tavaliselt Linuxi tuumal põhinevat operatsioonisüsteemi, kuid algselt

    tähendas see ainult Linuxi tuuma. Linux võib tähendada ka selle

    operatsioonisüsteemi distributsiooni.

Linux on UNIXi-laadne, s.t. UNIX-il põhinev Operatsioonisüsteem ja ühendab Linuxi

    tuuma, GNU projektiteegid ja abiprogrammid ning muu tarkvara terviklikuks

    operatsioonisüsteemiks. Sellel põhjusel väidab Free Software Foundation, et

    operatsioonisüsteemi peaks nimetama GNU/Linux, et mitte alahinnata GNU osa

    operatsioonisüsteemi loomises. See väide on aga vaidlusalune ka Linuxi algse looja Linus

    Torvaldsi poolt. Igal juhul on nimetus GNU/Linux täpsem kui Linux, sest viitab ainult

    operatsioonisüsteemile, mitte tuumale.

Linux on tuntuim näide vabast ja avatud lähtekoodiga arendusmudelitega tarkvarast

    erinevalt teistest levinumatest operatsioonisüsteemidest (nt. Microsoft Windows ja Mac OS

    X) on kogu selle lähtekood avalik ja igaüks võib seda kasutada, muuta ja levitada.

Ubundu Linux

    Ubuntu Linux on Debiani pakihaldust kasutav Linuxi distributsioon, mis on kasutamise

    lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur - GNOME, üks

    veebilehitseja - Firefox, üks meiliprogramm - Evolution jne. Seetõttu mahub Ubuntu Linux

    ära ühe CD peale. Samas on võimalik kasutada enamikke Debiani jaoks väljalastud pakke oma lemmikprogrammi installimiseks. Võimalik on kasutada nii tasuta kommuuni toetust kui ka erinevaid tasulisi tugikanaleid.

    Ubuntu on suulu ja koosa keeltest pärinev sõna, mida tõlgitakse kui "inimlikkus teiste suhtes", usk kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ning Ubuntu Linux püüab samu põhimõtteid järgida ka tarkvara loomisel. Ubuntu arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, ta peab olema

    kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele.

    Kasutajad võivad Ubuntut tasuta kasutada, alla laadida, jagada, kopeerida ja lüüa kaasa selle arendamises.

    Ubuntut on hinnatud kui kõige populaarsemat Linuxi distributsiooni, mida kasutab umbes 30% kõigist Linuxi kasutajatest.

OpenOffice.org

    OpenOffice.org, laiemalt tuntud kui OpenOffice on kontroritarkvara rakendus saadaval mitmetele erievatele arvuti operatsioonisüsteemidele. Seda levitatakse tasuta tarkvarana ja kirjutatud kasutades GTK käsiraamatut. Alates märtsist 2009, OpenOffice toetab üle 80 keele

    Novembris 2009, OpenOffice.org väljastab versiooni 3.2. See sisaldab mitmeid uusi funktsioone, millest üks on tulemuslikkuse suurendamine. Teine kavandatud laiaulatuslikum uuendus on kasutajaliides Impress, esitlusrakendus mis on sarnane Microsoft PowerPointile.

OpenOffice.org püüab konkureerida Microsoft Office’ga ja jäljenda selle välimust seal kus

    see on asjakohane. OpenOffice.org saab lugeda ja kirjutada enamik failivorminguid mis leiduvad Microsoft Office’s ja paljudes muudes rakendustes; see on tähtis paljudele

    kasutajatele. OpenOffice.org võimaldab ka avada vanemate Microsoft Office'i versioonide faile ja ka kahjustatud faile, mida uuemad Microsoft Office versioonid ise ei suuda.

    Alates versioonist 2.0.4, OpenOffice.org on toetanud laiendusi sarnaselt Mozilla Firefoxile. Laiendid muudavad uute funktsioonide lisamise lihtsaks olemasolevale OpenOffice.org installatsioonile. 2009 septembri seisuga on OpenOffice.org’i Laiendite Hoidla nimekirjas

    üle 390 laienduse. Arendajad saavad hõlpsasti luua uusi laiendeid OpenOffice.org’i jaoks.

Septembris 2005 Federal Computer Week paigutas küsitluste tulemusena OpenOffice.org’i

    avatud lähtekoodiga toodete seas kõrgeimale positsioonile. Versioon 2.0 PC Pro ülevaatuse hinnang Linux Magazine’s oli 6 punkti 6’st. OpenOffice.org’i kirjeldati kui madala

    maksumusega kontoritarkvara, mis nüüdest võitleb Microsoftiga mitte ainult hinna, vaid ka võimaluste poolest.

    Isiklikuks otstarbeks on nüüd veelgi vähem põhjust valida Microsoft. OpenOffice ei ole kindlasti puudulik võimaluste poolest võrreldes turuliidriga. Lõppude lõpuks, see on tasuta.

    Oktoobri alguses 2005, ComputerWorld mis kuulub IDG alla, teatas, et suurte riigiasutuste üleminek OpenOffice.org 2.0’le läks maksma kümnendiku hinnast mis oleks kulunud Microsoft Office 12’le üleminekuga.

MySQL

    MySQL on vabatarkvaraline (Open Source) SQL (Structured Query Language, e.k.

    struktureeritud päringukeel) baasil loodud andmebaasi haldamise tarkvara, mida kasutavad

ka näiteks sellised hiiud nagu Google, Yahoo!, HP, MP3.com, Motorola, Silicon

    Graphics ja NASA. Andmebaasimootori haldamiseks kasutatakse phpMyAdmin-i.

MySQL on tuntud oma kasutuse poolest veebiaplikatsioonides, nagu

    näiteks MediaWiki või Drupal ning toimib

    andmebaasikomponendinaLAMP, MAMP ja WAMP (Linux/Mac/Windows-Apache-

    MySQL-PHP/Perl/Python) platvormidele ning avatud lähtekoodiga veajälitamise tööriistades, nagu Bugzilla. Selle populaarsus veebiaplikatsioonina on lähedalt

    seotud PHP programmeerimiskeele populaarsusega, mida tihti kombineeritakse MySQL-iga ning millele on antud hüüdnimi Dünaamiline Duo.

PHP

    PHP on laialt kasutatav, üldotstarbeline skriptimiskeel, mis oli algselt mõeldud veebi arendamiseks, tootmiseks dünaamilisi veebilehekülgi. See võib olla haaratud HTML’i ja

    enamasti töötab veebiserveris, mis peab olema konfigureeritud protsessimaks PHP koodi ja luua sellest veebilehele sisu. PHP’d saavad tasuta kasutada enamik veebiservereid ja peaaegu

    iga operatsioonisüsteem ja platvorm. PHP on paigaldatud üle 20 miljoni veebilehte ja 1 miljoni veebiserverisse.

Python

Python on interpreteeriv programmeerimiskeel, mida algselt arendadi skriptikeeleks.

    Python võimaldab mitut programmeerimisstiili,

näiteksobjektorienteeritud, protseduraalset või funktsionaalset programmeerimist.

    Pythonit peetakse küllalt lihtsaks keeleks ja seda on soovitatud programmeerimise õppimisel

    BASICu asemel. esimeseks keeleks traditsioonilise

Python on oma nime saanud briti naljameeste telesarja "Monty Pythoni lendav tsirkus" järgi.

    Dokumentatsiooni koodinäidetes üritatakse vältida liigset tõsidust viidetega grupi loomingule. Kõik Pythoni avalikustatud versioonid on avatud lähtekoodiga. Enamus, kuigi mitte kõik,

    väljalasked ühilduvad ka GPL litsentsiga. Pythoni interpretaatorit ja teeke levitatakse tasuta.

Mozilla Firefox

Mozilla Firefox on avatud lähtekoodi ja graafilise kasutajaliidesega veebilehitseja, mida [1]arendavadMozilla Corporation ja sajad vabatahtlikud. Firefoxi arendustöö kasvas

    välja Mozilla internetikomplekti veebilehtiseja Mozilla Navigatori edasiarendusest ja on saanud Mozilla peamiseks arendusprojektiks.

Firefoxi arendamist alustati 2002. aastal. Väljalasked kandsid esialgu nime Phoenix ning

    seejärel nime Mozilla Firebird. Esimene Mozilla Firefoxi nime kandev väljalase kandis versiooninumbrit 0.8. Esimese stabiilse versiooni 1.0 avalikustamise ajaks 9. [2]novembrill 2004 oli Firefox tõlgitud 31 keelde. Esimese 99 päeva jooksul laaditi Firefox [3]1.0 alla 25 000 000 korda.Firefox 1.5 koodnimega Deer Park avalikustati 29.

    [4]novembril 2005. 200 miljoni allalaadimise piir ületati 31. juulil2006. Versioon 2.0

    koodnimega Bon Echo lasti välja 24. oktoobril 2006.

17. juunil 2008 ilmus Firefoxi versioon 3.0 koodnimega Gran Paradiso, mille puhul

    korraldas Mozilla Corporation allalaadimise päeva. Esimese 24 tunni jooksul laaditi Firefoxi alla üle 8 miljoni korra, sealhulgas Eestist üle 11 000 korra. Sellega püsitas Mozilla [6]Firefox Guinessi rekordi. 3. novembril2008 ületas Firefox 700 miljoni allalaadimise piiri ning 2009. aasta märtsikuu seisuga on lehitseja saadaval enam kui 60 keeles.

29. detsembrist2006 oli võimalik Mozilla tarkvara lisade ametlikult võrgulehelt alla [13]laadida eesti keelepakki. Alates 12. novembril 2008 avalikustatud Firefoxi versioonist [14]3.0.4 oli lokalisatsioon Firefoxi võrgulehel eestikeelsena testimisjärgus allalaetav. 2009.

    algusest on osa Firefoxi võrgulehest eesti keeles ning versiooni 3.0.7 väljalaskest 4. [15] märtsil on Firefox ametlikult täielikult lokaliseerituna allalaaditav.

Erinevalt inglisekeelsest Firefoxist kuvab eestikeelne Firefox

    vaikimisi Postimeheuudistevoogu ning tööriistaribal pakutakse lisaks Google'i

    otsingumoorile muuhulgas eestikeelse Vikipeedia ja "Eesti õigekeelsussõnaraamatu"

    otsinguid.

MediaWiki

MediaWiki on tarkvara Viki-tüüpi veebisaitide jaoks. See kirjutati Vikipeedia ja

    muude Wikimedia projektide jaoks, kuid ka teised vikid kasutavad seda. MediaWiki tarkvara kirjutatakse ja levitatakse GPL litsentsi alusel.

MediaWiki on tüüpiline LAMP-platvormile rajatud tarkvara. Tarkvara

    jooksutatakse Linuxoperatsioonisüsteemis kasutades Apache veebiserverit, andmete

    salvestamiseks on MySQL andmebaas ja tarkvara on

    kirjutatud PHP programmeerimiskeeles. Kuigi algselt rajati see kasutama Linux'it ja Apache'i, töötab MediaWiki kõigis operatsioonisüsteemides ja kõigil veebiserveritel, millel

    töötavad MySQL ja PHP.

Vaba tarkvara kasutamine

    Vaba tarkvara levik ja eelised

Eesti avatud standardite raamistik aktsepteerib täies mahus Euroopa Liidu raamistikus toodud

    põhimõtteid. Vaba tarkvara raamistik on üks viiest Euroopa raamistiku põhiblokist.

Vaba tarkvara on oluline mõju IKT sektorile. Infosüsteemides kasutatakse väga suurel määral

    kvaliteetset vaba tarkvara. On välja kujunenud suur vaba tarkvara meetodeid valdav IT

    firmade kogukond. Ka Eesti IT firmad on valmis toetama mistahes vaba tarkvara

    "karbitoodet" kui ka ise tootma vaba tarkvara põhiseid infosüsteeme. Vaba tarkvara kasutavad

    nii organisatsioonid kui ka lõppkasutajad. Vaba tarkvara kasutamine on muutunud uueks innovatiivseks ärimudeliks. Vaba tarkvara võib käsitleda ka uue tarkvaratootmise meetodina.

Paljud riigid on läbi viinud põhjalikke uurimusi vaba tarkvara kasutamise kohta ja asunud

    aktiivselt propageerima selle kasutamist. Aastal 2006 tegi põhjaliku (289 lk) uuringu vaba

    tarkvara kasutamise kohta Euroopa Liit (Study on the: Economic impact of open source software on innovation and the competitiveness of the Information and Communication Technologies (ICT) sector in the EU:http://ec.europa.eu/enterprise/ict/policy/doc/2006-11-

    20-flossimpact.pdf ).Toome sellest dokumendist valikuliselt mõned olulised aspektid:

    ; Praeguseks on toodetud kvaliteetset vaba tarkvara mahus 12 miljardit eurot (131 000

    inimaastat) ja see maht kahekordistub iga 18-24 kuuga.

    ; Arvestatav hulk firmasid (töötajate koguarvuga 565000, eelarvega 263 miljardit eurot)

    on investeerinud 1.2 miljardit eurot vaba tarkvara tootmiseks.

    ; Aastaks 2010 baseerub 32% kõigist IT teenustest vabal tarkvaral. Vaba tarkvara ja

    firmapõhise tarkvara suhteks kujuneb 30:70.

    Vaba tarkvara meetodite kasutamine mõjutab väga oluliselt hangete läbiviimise korraldust. Kui traditsiooniliste hangete sihiks on tarkvara „karbitoote― ostmine ja mingi

    „karbitoote― baasil rakenduse loomine, siis vaba tarkvara meetodite rakendamisel kasutatakse hanget impulsi tekitamiseks tarkvaratoote arendamiseks.

    Viimastel aastatel on hakanud vaba tarkvara eeliseid üha laialdasemalt kasutama tellijaorganisatsioonid. Vaba tarkvara mudeli kasutamine annab tellijale suuremad võimalused vahetada arendajaid, korraldada arendustöid korraga mitme arendajaga. Lisaks võimaldab vaba tarkvara meetodite kasutamine korraldada ühishankeid ja kasutada teiste asutuste "hea tava" lahendusi.

Positiivsed sotsiaalsed tagajärjed

    ; Vaba tarkvara on üldiselt saadaval vähese või puuduva kuluga (see on tasuta). Kui

    vaba tarkvara levib, siis selle kasulikkus on püsiv või isegi suureneb võrguefekti

    tulemusel. Seega on vaba tarkvara puhas avalik hüvang ja mitte isiklik hüvang.

    ; Selle vabadustest tulenevad püsivalt madalad kulud võrreldes omandusliku tarkvaraga,

    suurendades juurdepääsu tarkvarale ja selle majanduslikele ja sotsiaalsetele kasudele.

    ; Enamgi veel, vaba tarkvara avatus kergendab selle internatsionalisatsiooni (näiteks

    programmide tõlkimist emakeelde), andes juurde ja luues majanduslikku ja sotsiaalset

    kasu.

Negatiivsed sotsiaalsed tagajärjed

    ; Võimalik majanduslike mõjustajate kadu tootmaks tarkvara, mis oli kaitstud

    koopiaõiguse seadusega või patentidega. Vaba tarkvara koopiaid saab müüa, ehkki sel

    juhul on tihtipeale vähem ajendeid vaba tarkvara ostmiseks, kui seda saab hankida

    tasuta.

    Näpunäiteid vaba tarkvara eeliste paremaks ärakasutamiseks

    ; Analüüsige oma äriprotsesse ning leidke, millist tarkvara seal kasutatakse ja mis

    omadused peavad sellel olema. Head kandidaadid vaba tarkvara kasutamiseks on

    erinevad serverid (eriti e-posti- ja veebiserverid) ning lihtsat kontoritööd

    (kirjade/tabelite koostamine, e-post, veeb) tegevate inimeste töökohad. ; Kui võimalik, juurutage terminalisüsteemil põhinev lahendus, kuna see annab peale

    strateegiliste eeliste ka kõige suurema kulude kokkuhoiu (olenevalt asutuse profiilist

    võib see küündida kuni 60 protsendini kogukuludest ehk TCOst).

    ; Planeerige üleminekukuludesse kindlasti koolitus. Kuigi see teeb ülemineku kallimaks,

    tekib samas hea võimalus ühtlustada töötajate arvutioskust ja tõsta kehvema

    arvutioskusega töötajate produktiivsust.

    ; Kui teid heidutab suures mahus üleminek, alustage veebilehitsejast või

    kontoritarkvarast. Internetibrauseri Internet Explorer väljavahetamine Mozilla Firefoxi

    vastu võib mõnedel juhtudel vähendada viiruse- ja nuhkvaraintsidentide arvu kuni

    kaks korda.

    ; Juhul kui tellite kelleltki programmeerimistöid, nõudke endale alati tehtud töö

    lähtetekstid. Kui tegija keeldub või küsib lähtetekstide eest ebanormaalselt kõrget

    hinda, leidke mõni teine tarkvaralahendus: tõenäoliselt loodab sedasi käituv

    programmeerija teilt veel teise ja kolmandagi naha koorida.

    Avatud lähtekoodist tulenevad majanduslikud stiimulid:

    ; kiirem arendusprotsess ja võimalus vähendada kulusid - avatud kood võimaldab

    paindlikult kaasata uusi arendajaid ja jagada tööülesandeid välja vastavalt vajadusele.

    Veel üks täheldatud moment - andekad inimesed pääsevad tähtsate otsuste tegemise

    juurde kõvasti varem kui kommertstarkvarafirmades, kuna struktuurseid takistusi on

    minimaalselt

    ; kiirem reaktsioon tarbijapoolsele tagasisidele ning parem kohandatavus ; uued ja sageli ootamatud kasutusvaldkonnad - tihti avastavad kasutajad tootele täiesti

    uue kasutusviisi, mida loojad alguses ei mõelnudki; samas on selles suunas kiirete

    täienduste ja kohanduste sisseviimine märksa väiksem vaev kui kinnise koodi puhul

    Mõned võimalikud ärimudelid:

    ; tasuta vabatarkvaraline põhitoode, tasuline on täiendavate teenuste kiht

    (konsultatsioonid, tootetoetus, eri sihtgruppidele mõeldud tuletatud versioonid

    põhitootest). N: Novell, Mandrake

    ; vaba lähtekoodiga kommertstoode. N: Red Hat Enterprise Linux (mida toetab ja

    täiendab Fedora projekt)

    ; vabatarkvaraline toode, mis teeb teed teistele toodetele. N: Borlandi Kylix ; riistvarafirma poolt vabalt levitatavad utiliidid ja draiverid - paraneb nende kvaliteet,

    samas põhisissetulekuallikaks jääb riistvara. N: ATI

    ; täiendavate teenuste müük - raamatud, õppematerjalid, pudi-padi (maskotid, märgid

    jne). N: O'Reilly ja SSC kirjastused.

Report this document

For any questions or suggestions please email
cust-service@docsford.com