DOC

Mis on GI-dieet

By Vernon Black,2014-12-29 17:31
73 views 0
Mis on GI-dieet

Mis on GI-dieet?

    Toidu glükeemilise indeksi (GI) jälgimise põhitõed pööravad paljude inimeste jaoks arusaamad tervislikust toitumisest pea peale. Peekon, šokolaad ja sealiha, mis on GI-dieedis tavalised toiduained, jäävad teistes dieetides punase joone taha. Seevastu kartul ja kaalikas, mis on teistes dieetides aukohal, on GI-dieedis mittesoovitatavad.

    GI iseloomustab toiduainete süsivesikutesisaldust ja nende mõju organismile. GI näitab, kui tugevasti teatud toiduaine vere suhkrutaset tõstab. GI-dieedi ehk toidu glükeemilise indeksi jälgimisega püüeldakse seedimise ja keha kui terviku tasakaalu poole et kaal ei tõuseks, meeleolu ei kõiguks ja vere suhkrutase oleks stabiilne. Pikemas perspektiivis on dieedi eesmärk ennetada raskeid haigusi, mida inimene vale elustiiliga ise põhjustab.

    Kuidas GI-dieet toimib?

    Lihtsustatult öeldes arvestab GI-dieet seda, kuidas toiduained kehas käituvad. Toidud jaotatakse kolme GI-rühma: suure, keskmise ja väikese GIga toidud. Toidu glükeemiline indeks näitab, kui kiiresti toit kehas energiaks ära kasutatakse. Suure glükeemilise indeksiga toidud kasutatakse kiiresti ära. Väikse GIga toidud imenduvad aeglaselt ja jätavad pikemaks ajaks täiskõhutunde. Dieet soovitab süüa võimalikult väikese GIga toite. Väikese GIga toidud tõhustavad rasvapõletust ka toidukordade vahepeal.

    Suure GIga toitude ehk halbade süsivesikute mõjul paiskub verre palju insuliini, mis teeb meid hirmnäljaseks ja aitab rasva rasvarakkudesse koguda.

    Miks suure GIga toidud on halvad?

    Toidus sisalduvad süsivesikud töötatakse ümber glükoosiks, mida keha kasutab energiana füüsilise ja ka vaimse pingutuse korral või talletab lihastesse ja rasvkoesse varuks. Kui glükoos jõuab verre, siis vallandub ka insuliin, mis transpordib glükoosi õigesse kohta. Suure GIga toiduga läheb verre liiga palju glükoosi ja sellega võrdselt ka insuliini. Et suur hulk glükoosi organismile kahju ei teeks, transpordib insuliin glükoosi kiirelt turvalistesse rasvarakkudesse. Seetõttu nimetatakse suure GIga toite ka kiireteks süsivesikuteks. Kui seda juhtub sageli, siis läheb inimene paksuks. Palju tõsisem tagajärg on aga see, et kui vere insuliinisisaldus on sageli suur, siis rakud, mis tavaliselt reageerivad insuliinile ja võtavad vastu insuliini toodud glükoosi, ei reageeri enam insuliinile ja glükoos jääb vereringesse. See kahjustab rakke, põhjustab enneaegset vananemist ja ummistab artereid. Kui see kestab aastaid, võib lõpuks tekkida teise tüübi diabeet.

    Miks on GI-dieet hea?

    Kuigi GI-dieet soovitab süüa väikese või keskmise GIga toite, siis ühtegi toiduainut GI-dieedis vältima ei pea. Kui otsustad süüa suure GIga toitu, siis soovitatakse seda süüa koos kaht sorti väikese GIga toiduga, mida on sama palju, kui suure GIga toitu või veel parem, kui seda on rohkem.

    GI-dieediga ei kaasne ebameeldivaid kõrvalnähte, mis käivad sageli kaasas teiste dieetidega, ei ole näiteks ebameeldivat hingeõhku, seedeprobleeme ega organite häireid.

5 põhjust järgida GI-dieeti

    1. Nahk on sile, puhas ja jumekas, näed noorem välja. 2. Diabeetikute arv maailmas aina kasvab. Väikese GIga toitude valimine aitab vältida teise tüübi diabeedi teket.

    3. Väikese GIga toite süües saad juurde palju energiat, sest sinu vere suhkrutase on

    stabiilne. Suure GIga toidust põhjustatud veresuhkru järsud tõusud ja langused

    väsitavad organismi ja energiatase on hüplik.

    4. GI-dieedi jälgijad on õnnelikumad, sest väikese GIga toidud soodustavad rahustava hormooni, serotoniini vallandumist. Suure GIga toidud tõstavad tuju kiiresti,

    kuid see langeb ka järsult.

    5. Stabiilne energiatase on hea ajule. See parandab keskendumisvõimet, reaktsioonikiirust ja mälu

    Joogid (järjekord alustades väikseimast ja lõpetades suurima GI-ga) Vesi (väike GI)

    Tee (sealhulgas) taimetee

    Piim

    Tomatimahl

    Õunamahl

    Porgandimahl

    Ananassimahl

    Greibimahl

    Apelsinimahl

    Jõhvikamahl

    Punane vein

    Valge vein

    Koolajoogid

    Spordijoogid

    Õlu (suur GI)

    Näksid

Pähklid (väike GI)

    Seemned

    Tume šokolaad

    Jogurt

    Maisilaastud

    Jäätis

    Kartulikrõpsud

    Šokolaad karamelliga

    Müslibatoonid

    Muffinid

    Kompotid

Sõõrikud

    Popkorn (suur GI)

    Väikese GIga põhitoidud Liha ja kala Lõhe

    Peekon

    Munad

    Kana

    Sink

    Lambaliha

    Sealiha

    Tuunikala

    Loomaliha

    Tursk

    Merikarbid Part

    Suitsusink Prae kõrvale

    Brokoli

    Porgand

    Kapsas

    Lillkapsas Seller

    Kurk

    Sibulad

    Spinat

    Tomat

    Täiestera pasta

    Munanuudlid Metsik riis Suure GIga toidud

    Kartul

    Kartulipuder Friikartulid Kaalikas

    Kõrvits

    Valge riis Jasmiini riis

Šokolaadi paradoks

    Suure kakaosisaldusega tume šokolaad on GI-põhimõtete järgi

    väikese GIga toiduaine, sest keha töötab selle glükoosiks aeglaselt.

    Peale selle sisaldab šokolaad ka palju antioksüdante. Seega on

    väike kogus šokolaadi lubatud. Keskmise GIga toiduks muutub

    šokolaad siis, kui see sisaldab karamelli ja muid suhkrul

    baseeruvaid lisandeid.

     GI-dieet soovitab süüa võimalikult väikese glükeemilise indeksiga toite.

    Lubatud

    GI-dieet soovitab süüa palju puu- ja juurvilju, salateid, kaunvilju ja täisteratooteid. Soovitatavad on ka pähklid, liha, kala, muna ja piimatooted, oliivi-, rapsi- ja sojaõli. Lubatud harva

    Vähesel määral võib süüa ka valget riisi, kartuleid, banaane ja n-ö tavalist leiba. Suure GIga toiduained, nagu sai, õlu, koogikesed, piimašokolaad (tume šokolaad on väikese GIga) pole lausa keelatud, aga neid võib süüa ning juua harva ja vähe. Omavahel ei maksa kombineerida suure GIga toiduaineid ega tarvitada neid ka sageli üksinda söögiks. Korraga ei tohi süüa rasvast koos suure GIga toiduainetega.

Report this document

For any questions or suggestions please email
cust-service@docsford.com